Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid Eestisse üle 13 miljoni euro maksutulu

Blogi
Postitatud 19. jaanuar 2021 8:00 , Andmeteadur Kadri Rootalu

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.

Eesti ülikoolides õppivate välisüliõpilaste arv ja päritolu on viimastel aastatel olnud avalikkuse tähelepanu keskpunktis. Välisüliõpilaste arv on viimase kümne aasta jooksul viiekordistunud. Samal ajal on seoses muudatustega rahvastiku struktuuris vähenenud kohalike üliõpilaste arv ja selle tulemusena moodustasid välisüliõpilased 2019/2020. õppeaastal 12% Eesti ülikoolides õppivatest üliõpilastest.

Välismaise päritoluga üliõpilaste arv on Eestis aastate jooksul kasvanud nii arvuliselt kui ka tänavapildis. See on tekitanud küsimusi, milline on peale akadeemilise ka nende majanduslik kasutegur. Üks võimalus selle teada saamiseks on vaadata, kas ja kus välisüliõpilased õppimise kõrvalt töötasid ning kui palju nende eest tööjõumakse tasuti. Samuti on kasu uurimisel huvipakkuvaks välisüliõpilastest vilistlased kui paljud neist jäävad pärast lõpetamist siia tööle, millistesse valdkondadesse ja millistele ametitele. Lisaks õppivatele välisüliõpilastele vaatasime ka eelneval õppeaastal (2018/19) Eestis õpingud lõpetanud välisüliõpilasi ja nende töötamist.

Kui paljud välisüliõpilased töötasid?

Analüüsist selgus, et välisüliõpilaste seas tuli töötamist võrreldes kohalike üliõpilastega harvemini ette. Kui kohalikest üliõpilastest töötas õpingute ajal 84%, siis välisüliõpilastest tegid seda vaid pooled. Seejuures oli töötavate välisüliõpilaste osakaal aasta varasemaga võrreldes pisut vähenenud. Töötavate välisüliõpilaste osakaaluga sama suur oli ka lõpetamisjärgselt Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste osakaal.

Eestis töötavate välisüliõpilaste ja -vilistlaste osakaal 2019/2020. õppeaastal

Millisel tegevusalal välisüliõpilased töötasid?

Suurema tõenäosusega töötasid õpingute kõrvalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) või tehnika, tootmise ning ehituse, samuti ärinduse, halduse ja õiguse erialade välisüliõpilased. Näiteks töötas IKT välisüliõpilastest õpingute kõrvalt umbes kaks kolmandikku. Populaarsemad tegevusalad kõikide välisüliõpilaste seas olid info ja side, majutus ja toitlustus ning haridus.

Erinevate valdkondade üliõpilased töötasid ka pisut erinevatel tegevusaladel. Hariduse tegevusalal töötajatest enamik olid doktorandid, kes olid ametis ülikoolide juures. Mida madalamal õppeastmel õpiti, seda suurem oli teenindus- ja lihttööd tegevate üliõpilaste osakaal, seda nii välis- kui ka kohalike tudengite puhul.

 

 

Kui suur oli välisüliõpilaste maksupanus?

Töötavate välisüliõpilaste eest tasuti 2019/2020. õppeaastal  tulu- ja sotsiaalmaksu kokku 10 miljonit eurot. Seda on 2 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Eelneva õppeaasta välisüliõpilastest vilistlased lisasid omakorda maksudena kokku 3,6 miljonit eurot. See summa on samuti aastate jooksul suurenenud. 

Kõige suurem oli Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) välisüliõpilaste ja -vilistlaste maksupanus   enam kui 40% Eestisse laekunud tööjõumaksudest tuli just nendelt. Järgnesid Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. TTÜ oli 2019/2020. õppeaastal ühtlasi ka kõige suurema välisüliõpilaste arvuga ülikool.

 

 

Kuidas mõjutas välisüliõpilaste töötamist eriolukord?

Vaadates välisüliõpilaste töötamise numbreid võib tekkida küsimus, kas ja kuidas olid nemad mõjutatud 2020. aasta kevadisest eriolukorrast. Analüüsist selgus, et eriolukorra ajal kaotasid välisüliõpilased töö suurema tõenäosusega kui kohalikud tudengid. Eriolukorra eel ja selle ajal töötanud välisüliõpilastest kaotas eriolukorra ajal töö 17%, kohalike üliõpilaste hulgas oli töö kaotanute osakaal 11%. 

Lisaks tuleb märkida, et just noored olid ka üldiselt möödunud aasta kevadel tööturul nõrgemas olukorras. Töökohad kadusid tegevusaladelt, mis on traditsiooniliselt populaarsemad just noorte seas (majutus, meelelahutus jt). Varasema õppeaasta välisüliõpilastest vilistlaste seas oli eriolukorra ajal töö kaotanuid samuti rohkem kui kohalike vilistlaste seas, vastavalt 12% ja 8%.

Vaata ka analüüsi raportit.

Metoodika

Töötamise ja sissetulekute analüüs on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis isikukoodidega tuvastatavate üliõpilaste andmete põhjal. Töötamisena arvestatakse olukorda, kus inimesel on töötamise registris õppeaasta jooksul registreeritud vähemalt üks tööepisood.

Foto: Shutterstock