Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa. Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes. Kui aastatel 2002–2008 olid kodumajapidamised tervikuna teistele sektoritele võlgu, et oma lõpptarbimist ja investeeringuid finantseerida, siis aastatel 2009–2010

Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga 1% ja import 6%. Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse vähenemist aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv – detsembris kasvas eksport 25% ja import 10%.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele.

Majanduskriisi tagajärjel vähenes Euroopa Liidus 2009. aastal lennureisijate arv varasema aastaga võrreldes 6% ning kauba- ja postivedu 12%. Aasta teises pooles oli siiski juba toibumise märke näha.

Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse sageli soolise palgalõhe näitajat. Kuigi naiste ja meeste palgaerinevuse arvutamise metoodika on üsna lihtne, peidab näitaja endas üsna keerulisi põhjus-tagajärg seoseid.