Köögivilja ja maasika kasvupind väheneb jätkuvalt, tera- ning kaunvilja koristatakse varasemast rohkem haljasmassiks
Statistikaameti 2023. aasta esialgsetel andmetel on põllumajandusmaa kogupind püsinud tänavu pea muutumatuna. Samas kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind on suurenenud 2,5 korda ning varasemast suurem osa tera- ja kaunvilja planeeritakse koristada haljasmassiks. Pikalt langustrendis olnud köögivilja ja maasika kasvupind on veel vähenenud 8%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirsi sõnul on teraks koristada planeeritava teravilja pind tänavu mullusest 3% väiksem ehk kokku 351 200 hektarit. Nisu on mullusest 5%, otra 4%, kaera 3% ja tatart 24% vähem. Nisu 173 000 hektarist on 85% talinisu. „Talinisu on endiselt populaarne, suvinisu kasvupind jääb aasta-aastalt väiksemaks,“ kommenteeris Kirs.
Mõnede teraviljade osas on pinnad ka suurenenud. Rukki kasvupind on mullusest 28% suurem ehk 17 000 hektarit ja tritiku pind 27% suurem ehk 6500 hektarit. Ka kaunviljade teraks koristada planeeritav pind on esialgsetel andmetel kokku suurenenud 9% ehk 53 300 hektarini. Põldhernest kasvatatakse rohkem, põlduba ning muud kaunvilja aga varasemast vähem.
Tehniliste kultuuride pinnad on vähenenud kõigi kultuuride osas kokku 14%. Rapsi-rüpsi pind kokku on vähenenud 12%, seejuures suvirapsi oma isegi 31%. Ka põllumaa mitmeaastaste söödakultuuride pind on esialgsetel andmetel vähenenud 8%.
Paljude muude kultuuride vähenemise arvel on kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind suurenenud 2,5 korda ehk 28 200 hektarini. Kui teraks kasvatatava teravilja pind on vähenenud, siis haljasmassiks koristada planeeritav tera- ja kaunvilja pind on suurenenud hüppeliselt – 2,2 korda ehk 24 200 hektarini. See võib aidata osaliselt kompenseerida muu söödabaasi vähenemist. Ka külvatud haljasmaisi pind on 18% ehk 19 000 hektarini suurenenud.
Avamaa köögivilja pind on alates 2017. aastast pidevalt vähenenud. 2023. aasta esialgsetel andmetel on kasvupind nüüd jälle vähenenud ja avamaaköögivilja kasvatatakse tänavu 1550 hektaril. Seda on 6% vähem kui eelmisel aastal. Maasikaid kasvatatakse 560 hektaril, mida on 15% vähem kui aasta varem.
Esialgsed teravilja, kaunvilja ja rapsi-rüpsi saagiprognoosid avaldab statistikaamet juba septembri lõpus.
Loe lähemalt statistikaameti andmebaasist ja põllumajanduse valdkonnalehelt.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)