Vaata, milline on statistikaameti 2027. aasta avaldamiskalender
Statistikaameti veebilehel on nüüd avalik 2027. aasta avaldamiskalender, kust poliitikakujundajad, ettevõtjad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka pressiteadete avaldamise kohta.
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport 8%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 2%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,2 miljardi ning imporditi 2,4 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 751 miljonit eurot, mis on 180 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem.
Oktoobris väliskaubandus kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport suurenes 17%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi euro ja imporditi ligi 2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 303 miljonit eurot.
Toidukaupade hinnad novembris tõusid, kütuse ja elektri hinnad langesid
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 3,7%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,5% ja teenused 5,6% kallimad.
Vabu ametikohti oli viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9905 vaba ametikohta, mida on 18% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus kolmandas kvartalis ametist 5819 inimest.
Oktoobris kasvas töötleva tööstuse toodangu maht 0,8%
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta oktoobris püsivhindades sama palju kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 0,8%, kuid kahanes mäetööstuses 2,8% ja energeetikas 7,4%.
Majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7%. Jooksevhindades moodustas SKP lõppenud kvartalis 10 miljardit eurot.
Suhteline vaesus maakonniti: mida näitab statistika?
Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas oktoobris kasvama
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta oktoobris 886 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 1%.
Kolmandas kvartalis vähenes ehitusmaht 5%
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kahanes maht 6%.
Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot.
Eesti elanikud kindlustavad ennast ja oma vara aina enam
Statistikaameti andmetel sõlmiti 2024. aasta kolmandas kvartalis õnnetusjuhtumikindlustuse lepinguid 2,5 miljoni ja varakindlustuse lepinguid 42,5 miljoni euro väärtuses, mis on vastavalt 7,4% ja 6,7% rohkem kui aasta varem samal ajal.
Tootjahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 0,2%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,2%.