Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.

Eestisse rändas 2015. aastal sisse 15 413 inimest ja Eestist välja 13 003 inimest, teatab Statistikaamet. Rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Eelmisel aastal vahetas riigisiseselt elukohta 46 432 inimest, kellest 37 650 liikus senisest koduvallast kaugemale 20 – 29-aastaselt eelistatakse kolida linnadesse, teistes vanuserühmades väikelinnadesse või maale Suuremad rändevood on enamasti kahesuunalised ning enim liikumist toimub seal, kus elab rohkem inimesi Selleks, et analüüsida maa- ja linnarahvastiku muutusi, on Eesti statistikas defineeritud kolm erinevat asustuspiirkonna tüüpi: linnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 1000 elanikku ruutkilomeetril; väikelinnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 200 elanikku

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

Kahaneva loomuliku iibe tingimustes on Eestis ja Euroopas rändega seotud teemade edukas lahendamine järjest tähtsamal kohal, et tagada ühiskondade pikaajaline toimimine. Just sisse- ja väljarände näitajad on viimastel aastatel rahvastiku kasvu või kahanemist kujundanud. „Kõige keerulisem on olukord neis Euroopa riikides, kus on suur rände käive, s.t et nii saabujaid kui lahkujaid on pidevalt palju. Sotsiaaluuringus mõõdetakse ühe näitajana sisserändega kaasneva kasu ja kahju tunnetamist,“ selgitas Tartu Ülikooli Heaolu Seirekeskuse juht Mare Ainsaar. Senised Euroopa sotsiaaluuringu andmed