Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Asutuste andmehalduse ülevaade

Sisuleht
Eesti organisatsioonide andmete valdkonna hetkeolukorra kaardistus Aprillis 2025 viisid justiits- ja digiministeerium ning statistikaamet läbi küsitluse, et hinnata Eesti avaliku sektori asutuste andmevõimekust. Küsitlus on osa iga-aastasest seirest, mille eesmärk on saada ülevaade riigi andmehalduse hetkeseisust ja arengusuundadest. Sellel lehel on esitatud kokkuvõtte küsitluse peamistest tulemustest ja olulisemad tähelepanekud avaliku sektori hetkeolukorrast andmete valdkonnas. Tulemused näitavad, et pooltes asutustes on andmete valdkond laiemalt ja kitsamalt andmehaldus strateegiline suund

Sooline palgalõhe on aastaga vähenenud

Kuupäev 22.04.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.

Keskmine palk oli esimeses kvartalis 1741 eurot, mediaanpalk 1424 eurot

Kuupäev 25.05.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui mullu.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)

Sisuleht
Euroopa ühenduste asutamislepingu artikkel 104 sätestab EL-i riikidele kohustuse vältida ülemäärast eelarvepuudujääki. Liikmesriigid peavad järgima eelarvedistsipliini puhul kahte kriteeriumi, mis on esitatud asutamislepingu protokollis (nr 20) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. Kontrollväärtused, mida ei tohi ületada, on järgmised: valitsemissektori eelarvepuudujäägi puhul 3% SKP-st, valitsemissektori võla puhul 60% SKP-st. Artiklis 104 kehtestatakse ka protseduur — valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus —, mida tuleb täita, et selliseid ülemääraseid riigieelarve

Sooline palgalõhe on aastaga süvenenud

Kuupäev 13.11.2023
Artikkel
Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt oli naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe kasvas aastaga 2,8 protsendipunkti.

Välisüliõpilased töötavad Eestis üha enam haridusvaldkonnas

Kuupäev 12.03.2024
Artikkel
Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid möödunud õppeaastal üle 22 miljoni euro maksutulu

Kuupäev 13.02.2023
Artikkel
Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

Vabade ametikohtade arv oli kolmandas kvartalis suurem kui aasta varem

Kuupäev 06.12.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 190 vaba ametikohta, mida on 15% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 5000 inimese.