Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.
Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ning import 36%. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 12% ja import 8%, teatab Statistikaamet. Impordi kasvust kiirem ekspordi kasv vähendas kaubavahetuse puudujääki, mis oli selle aasta väikseim.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 19% ning import 20%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist elektriseadmete, mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning ka transpordivahendite vedu.
Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia toodang suurenes 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 13%, teatab Statistikaamet. Viimase viie aasta jooksul on elektri tootmine põlevkivist vähenenud ligi kümnendiku. Samal ajal taastuvatest allikatest elektri tootmine on suurenenud kaheksa korda.
Statistikaameti andmetel toodeti 2016. aastal Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätiseekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest.
Kaupade eksport suurenes veebruaris võrreldes 2017. aasta veebruariga 15% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Oluliselt kasvas eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse ja kõige enam eksporditi mineraalseid tooteid (kütused ja kütuselisandid).