Eesti väliskaubandus lööb rekordeid, aktiivseimalt kaupleme naaberriikidega

Uudis
Postitatud 10. jaanuar 2022, 8.00

Statistikaameti andmetel jätkus 2021. aasta novembris Eesti kaubavahetuse kiire kasv. Kaupade eksport suurenes võrreldes 2020. aasta novembriga 30% ning import 36%. Kaubavahetus kasvas enim Euroopa Liidu liikmesriikidega ja eelkõige naaberriikidega.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,7 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 149 miljonit eurot, 2020. aasta samas kuus aga 58 miljonit eurot. Puudujäägi kasvu mõjutasid enim keemiatööstuse tooraine ja toodete ning transpordivahendite kaubavahetus.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et aktiivseim kaubavahetus ja selle kasv on meil lähinaabritega – Soome, Läti, Leedu ning Rootsiga. Nende riikide osatähtsus moodustab kogu Eesti ekspordist ja impordist 41%. „Novembri kaupade eksport ja import olid rekordtasemel. Kaubavahetuse kasvu mõjutas lisaks mahtude kasvule endiselt ka hindade tõus,“ selgitas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalkütuseid, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes enim ehk 129 miljoni euro võrra mineraalkütuste ja elektrienergia, 80 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 74 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Soome, Lätti ja Saksamaale. Lätti eksporditi enam elektrienergiat ja vanametalli, Soome maagaasi ja elektrimootorite osasid ning Saksamaale kokkupandavaid puitehitisi ja roostevabast terasest jäätmeid.

Reeksport Eestist kasvas 35%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 28%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 71% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu raua ja terase jäätmete, puitgraanulite, töödeldud kütuste ning kokkupandavate puitehitiste eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalkütuseid, elektriseadmeid ning mehaanilisi masinaid ja seadmeid. Kõige rohkem kasvas 130 miljoni euro võrra mineraalkütuste ja elektrienergia, 58 miljoni euro võrra nii elektriseadmete kui ka metalli ja metalltoodete ning 48 miljoni euro võrra mehaaniliste masinate ja seadmete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Sissevedu suurenes kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja männi saelaudu, Venemaalt erinevaid kütteõlisid ning Leedust mootorikütuseid ja ravimeid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2019–2021
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2020–2021
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2020 2021 muutus, % 2020 2021 muutus, % 2020 2021
KOKKU 12944 16553 28 13684 18108 32 -739 -1555
jaanuar 1146 1189 4 1165 1306 12 -19 -117
veebruar 1088 1257 15 1213 1327 9 -124 -71
märts 1234 1464 19 1388 1652 19 -155 -187
aprill 1016 1547 52 1085 1637 51 -69 -89
mai 1001 1468 47 1095 1644 50 -94 -177
juuni 1170 1464 25 1181 1721 46 -11 -257
juuli 1163 1504 29 1304 1673 28 -142 -169
august 1086 1571 45 1200 1684 40 -114 -113
september 1310 1700 30 1291 1765 37 19 -65
oktoober 1402 1659 18 1375 1821 32 27 -162
november 1329 1730 30 1386 1879 36 -58 -149
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, november 2021
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1730 100 30 KOKKU 1879 100 36
EL-27 1163 67 32 EL-27 1392 74 27
Euroala 19 riiki 919 53 37 Euroala 19 riiki 1113 59 33
EL-i välised riigid 567 33 28 EL-i välised riigid 487 26 55
1. Soome 276 16 45 1. Soome 285 15 44
2. Läti 182 11 47 2. Saksamaa 197 10 23
3. Rootsi 149 9 10 3. Leedu 185 10 47
4. USA 144 8 0 4. Läti 173 9 29
5. Saksamaa 108 6 46 5. Venemaa 170 9 87
6. Holland 97 6 33 6. Rootsi 123 7 23
7. Leedu 95 5 25 7. Poola 113 6 18
8. Venemaa 78 5 -4 8. Holland 77 4 40
9. Norra 55 3 33 9. Hiina 76 4 38
10. Poola 53 3 21 10. Valgevene 54 3 50
Eksport ja import kaubagruppide järgi, november 2021
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 1730 100 30 1879 100 36 -149
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 154 9 21 165 9 20 -11
Mineraalsed tooted (V) 278 16 86 300 16 77 -22
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 78 5 15 171 9 33 -93
Kummi- ja plasttooted (VII) 52 3 26 105 6 40 -53
Puit ja puittooted (IX) 216 12 59 93 5 62 123
Paber ja pabertooted (X) 36 2 35 32 2 32 4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 36 2 9 68 4 26 -32
Metall ja metalltooted (XV) 162 9 84 172 9 51 -10
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 137 8 16 192 10 31 -55
Elektriseadmed (85) 244 14 1 249 13 30 -5
Transpordivahendid (XVII) 95 6 10 156 8 7 -61
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 45 3 -3 38 2 8 7
Mitmesugused tööstustooted (XX) 138 8 28 59 3 39 79
Muu 60 3 2 80 4 15 -20

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

 

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock