Otsingu tulemused

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

 Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarände lainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne. Kõige olulisem väljarände sihtriik viimase 20 aasta jooksul on olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome, erineb kahest varasemast

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3% ja võrreldes 2010. aasta detsembriga 0,0%, teatab Statistikaamet.

 Viimase 20 aasta jooksul on toimunud ulatuslik väljaränne Soome, mis on viinud Eestist erinevatel hinnangutel 30 kuni 40 tuhat inimest. Uuringud näitavad, et veerand lahkujaist kavatseb naasta. Eestist on ajalooliselt toimud kolm suurt väljarände lainet: demograafilisest üleminekust alguse saanud väljaränne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, suur põgenemine 1944. aastal ning Eesti taasiseseisvumise järel alguse saanud väljaränne. Kõige olulisem väljarände sihtriik viimase 20 aasta jooksul on olnud Soome. Eestist praegu toimuv väljaränne, sh väljaränne Soome, erineb kahest varasemast

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra.

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

20.-21. aprillil toimub Tallinnas rahvusraamatukogus Eesti Statistikaseltsi konverents „Kas Eesti rahvas jääb püsima?”. Kahe päeva jooksul keskendutakse Eesti rahvastiku püsimajäämisega seotud küsimustele.

2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis ligi 20 000 põllumajanduslikku majapidamist, neist vähem kui veerandil oli valdajal majapidamises täisajaga töökoht. Enamasti on majapidamised väikesed ja täiskohaga palgatööd ei paku.