Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12 040 vaba ametikohta, mida on 8,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6000 inimese.

Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.

Eestis on kõigil rahvaloendustel küsitud inimeste rahvust. Metoodika ja andmeallikate paranemise tulemusena on ka loenduste vahepealsetel aastatel rahvastiku rahvuslik koostis kindlaks tehtud. Kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osakaal Eestis, uuris taasiseseisvumispäeva eel statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Keskkonnakaubad ja -teenused on tooted, mille eesmärk on vältida ning vähendada keskkonna saastatust ja keskkonnaseisundi halvenemist, samuti kaitsta loodusvarasid ammendumise eest. Nendeks kaupadeks on näiteks taastuvenergia valdkonnas päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid ning teenusteks nende paigaldus ja hooldus, samuti kuuluvad kaupade hulka taastuvenergia ja vastavate energiakandjate toodang. Ringmajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas on kaupadeks aga näiteks jäätmekäitluse ning materjalide taaskasutamise seadmed, prügikastid ja -kotid ning teenusteks jäätmete kogumine, sorteerimine

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari. Parima infograafika tunnustuse pälvis Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika.

Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.

Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%, teatab Statistikaamet. Aastaga on tööturule lisandunud 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.

Eesti omavalitsused on väga erineva suuruse ja rahvastikustruktuuriga, mistõttu ei saa kõiki hinnata ühe mõõdupuu järgi. Palgastatistika põhjal teame, et ka sissetulekud varieeruvad omavalitsuste kaupa. Andmetele toetuv otsustusprotsess aitab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse erisusi, mis iseloomustavad just nende piirkonda. Statistikaameti kohalikele omavalitsustele suunatud juhtimislauad, kust muu hulgas leiab andmeid nii elanikkonna kui ka majanduse ja keskkonna kohta, on nüüdsest täienenud sissetulekute statistikaga. Euroopa statistikaameti (Eurostat) rahastatava projekti raames loodi

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.