Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Murrame palgast rääkimise tabu!

Uudis
Postitatud 15. september 2022 10:00 , Andmeteadur Kadri Rootalu

Eestis on palk endiselt delikaatne jututeema – oma palganumbrit ei taha paljud avaldada ja ka teiste palku enamasti ei teata. Ja kui keegi juhtubki palga kohta midagi küsima, tekib omamoodi piinlik moment ja justkui hästi ei tahaks vastata.

Paslik tundub rääkida palkadest kas üldistatult või siis, kui need on liiga madalad, nagu näiteks õpetajatel, kultuuritöötajatel või päästjatel.

Kui inimesed omavahel palgasummadest eriti ei räägi, siis kust saaks ikkagi teada, kui suured on palganumbrid, milline on tasuv töökoht ja kuidas oleks võimalik oma elujärge parandada?

Statistikaamet tuleb neile küsimustele vastamises appi ja pakub mitmekülgset infot palkade kohta. Milliseid andmeid ja kuidas statistikaamet palkade ja sissetulekute kohta kogub ja kust selle info huvilised üles leiavad?

Statistikaamet kogub palkade kohta andmeid eri allikatest:

  1. elanikkonna küsitlused,
  2. ettevõtete uuringud,
  3. registrid.
     

Kolm peamist elanikkonna küsitlust, millest statistikaamet töötingimuste ja -olude kohta infot kogub, on

  1. tööjõu-uuring, kus küsitakse kord kvartalis inimeste töötamise kohta laiemalt, sh palkade, töötingimuste, hõive ja töötuse kohta. Erinevate tööturunäitajatega võib tutvuda ka töötururakenduses.
  2. Eesti sotsiaaluuring, mille käigus küsitakse kord aastas põhjalikult leibkondade erisuguste sissetulekute ja toimetuleku kohta. Suur osa sissetulekute andmetest kogutakse selle uuringu tarvis registritest, isikutelt küsitakse vaid andmeid, mida registrites pole. Selle uuringu tulemuste põhjal arvutatakse ka suhtelise ja absoluutne vaesuse näitaja Eestis.
  3. tööelu-uuring, mis toimub vastavalt riiklikule tellimusele ja seal küsitakse põhjalikult infot tööelu korralduse kohta nii töötajatelt kui ka tööandjatelt.   

Teiseks kogub statistikaamet palgainfot ettevõtete uuringutest. Neist kõige tuntum uuring on „Palk ja tööjõud“, kus ettevõtetelt küsitakse andmeid olenevalt nende suurusest kas kord kuus või kvartalis. Kogutud andmete põhjal arvutatakse näiteks keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk, selgub info vabade töökohtade ja töötundide kohta, mida kasutatakse ka sisemajanduse kogutoodangu arvutamiseks.

Lisaks küsib statistikaamet ettevõtetelt kord aastas infot soolise palgalõhe ja iga nelja aasta järel töötasu kujunemise struktuuri kohta ettevõttes.

„Palk ja tööjõud“ on valimiuuring, suurettevõtetel on sellele vastamine kohustuslik, väikeettevõtetest aga moodustub valim, kokku osaleb uuringus 7000 asutust ja ettevõtet. Selle uuringuga sünnib statistika traditsioonilisemal viisil (töölepinguga) töötavate inimeste või avalikus teenistuses töötavate inimeste ja kõrgemate riigiteenijate palkade kohta. Tulemused on näha statistika andmebaasis andmed.stat.ee.

Kolmandaks kogub statistikaamet palkade kohta andmeid registritest ning see on suund, mille poole amet ka üha rohkem liigub – küsida vähem ja hankida andmeid rohkem registritest (nt äriregister, maksu- ja tolliamet).

Registriandmete põhjal töötab ka statistikaameti palgarakendus palgad.stat.ee, mis

  • annab ülevaate ligi 400 ametirühma palkadest;
  • näitab tööturu olukorda maakondade kaupa;
  • võimaldab võrrelda oma palka ametikaaslaste ja teiste ametikohtade palkadega;
  • annab juhile võimaluse võrrelda oma ettevõtte palgataset üldisega;
  • võimaldab võrrelda naiste ja meeste palkasid;
  • prognoosib palgakasvu ja tulevast pensioni.

Äsja lisandusid palgarakendusse ka selle aasta teise kvartali palgaandmed. Paljud ettevõtted kasutavad palgarakendust oma palgataseme hindamiseks ja töötajad enda palga võrdlemiseks. Kuna palgarakenduses olev info tuleb registriandmetest, sõltub selles kuvatud teabe täpsus sellest, kui kvaliteetsed on parasjagu registriandmed ning seetõttu võivad tulemused erineda veidi sellest, mis selgub palgaküsitlustest. Samuti võivad andmekogudes erineda mõisted ja metoodika. Seetõttu tasub igaühel täpsemalt läbi mõelda, milleks ta andmeid vajab ning kasutada antud olukorras sobivaimat andmeallikat.

Foto: Raul Mee