Otsingu tulemused

Esialgsel hinnangul oli 2010. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 000, teatab Statistikaamet. Vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.

Esialgsel hinnangul oli 2009. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 300, teatab Statistikaamet. Suurenenud sündide ja vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam. Peamiste sihtkohtadena eelistatakse Soomet, Lätit, Itaaliat ja Türgit.

Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Artikkel ilmus ERR-i uudisteportaalis 23. märtsil 2026 Kriitiline küsimus on, kuidas tagada, et ühiskondlike nähtuste mõõtmine toimuks sõltumatult ja usaldusväärselt. See eeldab selgeid põhimõtteid, häid tavasid ning arusaama, et statistika usaldusväärsus on väärtus iseenesest. Valdav osa tööst tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelistest kohustustest Riigivalitsemises viib täitevvõim ellu seaduslikke poliitilisi otsuseid tõhusalt ja neid kahtluse alla seadmata. Samal ajal tegutsevad täitevvõimu koosseisu kuuluvad sõltumatud ametiasutused oma seadusest tulenevate ülesannete piires

Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul kasutab amet võimalusel alati juba olemasolevaid andmeid. „Näiteks põllumajandusmaa toitainete bilanss põhineb täielikult registriandmetel. Taimekaitsevahendite statistika tegemiseks taaskasutame samuti registrite andmeid ja vajadusel ning võimalusel küsime neid tootjatelt eratarkvarade kaudu juurde ,” selgitas Peterson. Põllumajanduse struktuuriuuringus kogutakse 2026. aasta sügisel küsimustikuga juurde ainult puuduolevad andmed. „Mida paremad on registrite, sh eelkõige e-põlluraamatu andmed, seda paremini saab statistikaamet neid