Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,4%.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 9% vähem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Toodang suurenes vaid energeetikas 36%, aga vähenes töötlevas tööstuses 10% ja mäetööstuses 33%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab nii koduturule kui ka ekspordiks Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2020. aasta novembris võrreldes oktoobriga 1,0% ja langes võrreldes eelmise aasta sama kuuga 0,9%.

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,5%.

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta septembris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase kümne aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Hispaaniast ja impordi kõrghooaeg on mais.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,7 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta märtsiga võrreldes suurenes eksport ja import kõikides peamistes kaubajaotistes.

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.