Tööstustoodangu indeks 2021
Statistikatöö nimetus
| Tööstustoodangu indeks |
Statistikatöö kood
| 22201 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet tööstustoodangu muutustest baasperioodiga võrreldes. Avaldatakse tööstustoodangu, tööstustoodangu müügi, tööstustoodangu ekspordi, kodumaisel turul müüdud tööstustoodangu ja tööstustoodangu uute tellimuste indeksid tegevusalade kaupa võrreldes baasaastaga. Avaldatud info põhjal on võimalik arvutada indeksid tarbijale vajaliku perioodi kohta kahe perioodi indeksite jagamise teel. |
Statistikatöö alus
| EL õigusakt |
Otsekohalduv õigusakt
| Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst). |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Majandus- ja keskkonnastatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Riin Kadarik |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Juhtivanalüütik |
1.5. Postiaadress
| Narva mnt 20, 51009 Tartu |
1.6. E-posti aadress
| riin.kadarik [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 5381 7504 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 29/05/2026 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 29/05/2026 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Tööstustoodangu indeksid tegevusalade kaupa võrreldes baasperioodiga (eelneva perioodiga, eelneva aasta sama perioodiga, fikseeritud baasperioodiga): tööstustoodangu mahuindeksid (sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritult ja korrigeerimata), tööstustoodangu müügiindeksid, tööstustoodangu ekspordi indeksid (kokku ning eraldi eurotsooni ja mitteeurotsooni kohta), kodumaisel turul müüdud tööstustoodangu indeksid. Kõik eelpool mainitud indeksid fikseeritud baasperioodi suhtes tegevusala järgi, kõikide indeksite muutus tegevusala järgi eelmise perioodi ja eelmise aasta vastava perioodi suhtes |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| |
3.3. Sektorite kaetus
| Tööstusettevõtted, tööstustoimlad |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Tööstustoodangu korrigeerimata mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit. Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga Tööstustoodangu sesoonselt korrigeeritud mahuindeks – indeks, mis näitab tööstustoodangu mahu muutust, kui seda ei mõjuta regulaarselt korduvad hooajalised tegurid. Arvutatakse ainult võrdluseks eelneva perioodiga (kuu, kvartal) Tööstustoodangu tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks – indeks, mis näitab tööstustoodangu mahu muutust, arvestades kuu tööpäevade arvu. Arvutatakse ainult võrdluseks eelneva aasta sama perioodiga. |
3.5. Statistiline üksus
| Ettevõte |
3.6. Statistiline üldkogum
| Tööstusettevõtted FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest, mille põhitegevusala on tööstus (vähemalt 20 hõivatuga ettevõtted ning alla 20 hõivatuga suure käibega ettevõtted). |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti |
3.8. Ajaline kaetus
| 1994–… |
3.9. Baasperiood
| Indeksid avaldatakse baasil 2021 = 100 |
Indeks on mõõtühikuta. Indeksi muutus – protsent (%). |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst). MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
10.1. Pressiteated
| Selle töö andmete põhjal ilmub pressiteade iga kuu. Pressiteadetega saab tutvuta uudiste lehe tööstuse rubriigist |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Tööstus tabelites: TO0053: Tööstustoodangu mahuindeks tegevusala (EMTAK 2008) järgi (kuud); TO0083: Tööstustoodangu müügiindeks tegevusala (EMTAK 2008) järgi (kuud); |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatööle 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“. |
10.6. Metoodikadokumendid
| European business statistics methodological manual for short-term business statistics – 2021, Eurostat |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest. Eurostatile saadetud metoodika- ja kvaliteediraport. |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; regionaal- ja põllumajandusministeerium; kliimaaministeerium; Eesti Pank; Eesti konjunktuuriinstituut; Eesti masinatööstuse liit; Eesti metsa- ja puidutööstuse liit; Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit; Eesti toiduainetööstuse liit; rahandusministeerium; Swedbank; Eesti mööblitootjate liit |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring. |
12.3. Täielikkus
| Vastab Euroopa Liidu nõuetes ettenähtud mahule ja tähtaegadele. |
13.1. Üldine täpsus
| Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Ei mõõdeta |
14.1. Ajakohasus
| Andmed avaldatakse 30–40 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 30–40 päeva). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset kiirstatistika kohta käivat metoodikat, mõisteid ja definitsioone. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 2000. aastast. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Andmed on seotud kiirstatistika (STS, short-term business statistics) statistikatööga 20007 „Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)“, kuhu eeltäidetakse muutuja "Valmistoodangu varud aruandeperioodi lõpul", ja aastastatistika (SBS, structural business statistics) statistikatööga 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, mille puhul lõplikud aastaandmed lisandväärtuse kohta (tööstustoodangu mahuindeks) ja tööstustoodangu müük (tööstustoodangu väärtusindeks) on sisendiks kaalude arvutamisel. Indeksite arvutamisel kasutatakse ühtset metoodikat vastavalt Euroopa Liidu STS määrustele. |
15.4. Sisemine sidusus
| Andmed on sisemiselt sidusad. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka andmete agregeerimisel. |
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 8153 tundi (2025. aasta andmed) |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel kahe aasta jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Regulaarselt revideeritakse andmeid veebruaris lõplike aastastatistika ja statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ andmete alusel. |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on ligikaudu 1200. Vaadeldakse kõikselt. Üldkogumisse kuuluvad ettevõtted, mille põhitegevusala on tööstus ning mis täidavad üht kahest tingimusest: a) vähemalt 20 hõivatuga ettevõtted ning b) alla 20 hõivatuga ettevõtted, mille aastakäive on vähemalt 2 miljonit eurot. Andmeid ei ole ettevõtete üldkogumile laiendatud. Nimetatud tunnuste järgi valitud ettevõtete toodang katab 90% tööstusharu aastasest kogukäibest. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 20205 „Energia tarbimine ja tootmine (kuu)“ (elektri- ja soojusenergia toodang ja müük), 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (lõplikud aastaandmed tööstustoodangu müügi ja laovarude kohta), 20408 „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“ (tootjahinnaindeksid) ja 22303 „Kaupade väliskaubandus“ (elektrienergia eksport ja import) andmeid. |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Kuu |
18.3. Andmete kogumine
| Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Tööstus“. |
18.4. Andmete valideerimine
| Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. |
18.5. Andmete koostamine
| Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse väärtuste imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. |
18.6. Korrigeerimine
| Aegread on sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud. |
Puuduvad |