Otsingu tulemused

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Eestist rändas 2010. aastal välja 5294 ja Eestisse immigreerus 2810 inimest, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes väljaränne suurenes ja sisseränne vähenes.

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötuse määr 7,3%, tööjõus osalemise määr 74,5% ja tööhõive määr 69,1%.

Läti korraldas selle aasta esimesel päeval täielikult registriandmetel põhineva rahva ja eluruumide loenduse ning seda võib pidada igati õnnestunuks. Lisaks erinevatele andmebaasidele võeti kasutusele hulgaliselt eraettevõtetelt pärinevat infot, et selgitada ja võrrelda näiteks eluruumide kohta olevat infot. Avaldatud on ka loenduse esimesed tulemused, mis näitavad, et möödunud aastal oli rahvastiku iive Lätis viimase saja aasta madalaim.

Tallinna rahvastiku ruumilises paiknemises on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes toimunud suured muutused – üle kogu Eesti on toimunud rahvastiku koondumine Tallinnasse ning Tallinna elanike valgumine väikeelamute piirkondadesse.

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm