Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Koit Meres

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

koit.meres@stat.ee

625 9146

07/10/2020

07/10/2020

Kalendriaasta jooksul registreeritud surmade arv ning surnute jaotus demograafiliste näitajate ja meditsiiniliste surmapõhjuste järgi; näitajad avaldatakse absoluut- ja suhtarvudes (kordajatena)

Surnud asustusüksuse liigi, elukoha ja surmakuu, soo, vanuserühma, rahvuse, perekonnaseisu, haridustaseme, surmapõhjuse järgi

Perinataalsurmajuhud

Surnultsünnid

Imikusurmad soo, vanuse, elukoha, sünniaja, ema vanuse, ema perekonnaseisu, ema haridustaseme järgi

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Keelte klassifikaator (KK)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Kodakondsusnimistu (KOD)

Rahvusvaheline haiguste klassifikaator (RHK-10)

Surnud, surnultsündinud

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

Elukoht – indiviidi ütlus- või registripõhine elukoht (sõltuvalt uuringu metoodikast).

Haridus – isiku kõrgeim omandatud haridustase.

Hiline lootesurm – vt surnultsünd.

Hiline neonataalsurm – imiku surm pärast esimest elunädalat, kuid enne 28. elupäeva täitumist.

Imikusuremuskordaja – imikusurmade (alla aastaste laste surmad) arv 1000 sama aasta elussündinu kohta.

Imikusurm – alla aastase elusalt sündinud lapse surm.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald.

Maa-asula – alevik ja küla.

Neonataalsurm – imiku surm nelja esimese elunädala jooksul.

Perinataalsurm – surnultsünd või surmajuht perinataalperioodil (algab 22. rasedusnädala möödumisel ja lõpeb 0-6 päeva pärast sündi).

Rahvus – andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise alus on ema rahvus.

Standarditud suremuskordaja – rahvastiku suremuse võrdlemiseks kasutatav suhtarv, mis kõrvaldab rahvastiku soo-vanuskoosseisu erinevuse mõju. Arvutatud 1976. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku vanusjaotuse alusel, et võrrelda, milline oleks suremus juhul, kui Eesti rahvastiku vanusjaotus oleks samasugune nagu standardrahvastikul. Kordaja arvutamisel on teadmata vanusega surnud arvatud vähemalt 85-aastaste hulka. Alates 2014. aastast on standarditud suremuskordaja arvutamiseks kasutatud uut, 2013. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku vanusjaotust.

Suremuse soo-vanuskordaja (suremuskordaja soo ja vanuse järgi) – surmajuhtude arv aastas 1000 sama vanuserühma mehe või naise kohta.

Suremuse üldkordaja – surmajuhtude arv aastas 1000 aastakeskmise elaniku kohta.

Surmapõhjus – surma algpõhjus, mille Maailma Terviseorganisatsioon on määratlenud kui a) haiguse või vigastuse, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada või b) õnnetuse või vägivalla asjaolud, mis tekitasid surmava vigastuse. Alates 1997. aastast kasutatakse surmapõhjuste kodeerimisel rahvusvahelist haiguste klassifikaatorit RHK-10 (ICD-10). Aastatel 1994–1996 oli kasutusel RHK-9 täisversioon ja aastatel 1989–1993 RHK-9 lühiversioon.

Surnultsünd – vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisene surm pärast 22. rasedusnädalat. Kuni 1992. aastani arvestati surnultsünniks sünnid, mille puhul kestis ema rasedus kuni 28 rasedusnädalat, vastsündinu sünnikaal oli alla 1000 g või pikkus kuni 35 cm ja vastsündinu suri esimesel elunädalal.

Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses.

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast. Sündmuse toimumise alusel tehtud aastakokkuvõtted hõlmavad ka varasemaid, kuid arvestusaastal registreeritud sündmusi.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldud ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval.

Varane neonataalsurm – imiku surm esimesel elunädalal (0–6 päeva vanuselt). Vt ka: surnultsünd.

Surm

Eestis ja välisriigis Eesti esinduses registreeritud Eesti alaliste elanike surmajuhtumid

FREIM

Rahvastikuregistris registreeritud vaadeldava aasta surmad

Kogu Eesti

Haldusüksused

Maakonnad

1989–…

Ei ole rakendatav

Surnud – arv

Surnultsünnid – arv

Aasta

Kuu

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EL) nr 328/2011, 5. aprill 2011, millega rakendatakse seoses surmapõhjuseid käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO statistikaosakond (UNSD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: http://www.stat.ee/76709.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kuu

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkondades „Rahvastik / Rahvastikusündmused“ ning „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis“.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Andmed on sisendiks statistikatööle 30004 „Rahvastikuprognoosid“, 30101 „Rahvastik“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Surmad: Mõisted ja metoodika

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/10Surmad/RV_04.htm

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Demograafia Instituut (EDI)

Tervise Arengu Instituut (TAI)

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/statistikatood.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse.

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Vajaduse korral Statistikaametis andmeid täiendatakse ja puhastatakse need muude administratiivsete registrite (nt rahvastikuregister, Eesti Hariduse Infosüsteem) abil.

Ei ole rakendatav

Statistikas lähevad arvesse surmad, mille puhul surnu oli Eesti alaline elanik. Kuna selleks kasutatakse Statistikaameti rahvastikuarvestuse baasi elukohti, oleneb arvesseminevate surmade arv selle baasi elukohaandmete kvaliteedist.

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 20 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 20), koondandmed aasta kohta 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rahvusvahelise ühtse metoodika kasutamine võimaldab Euroopa Liidu määruse alusel kogutavaid andmeid riigiti võrrelda. Surma põhjuste määramine on rahvusvaheliselt reguleeritud. Sellekohaseid andmeid kogub ja reeglitele vastavust jälgib surma põhjuste registri pidaja Tervise Arengu Instituut.

Surmade andmed töödeldakse ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete riigisisese võrreldavuse haldusjaotuse järgi. Kõige detailsemad andmed on omavalitsusüksuse ja selle sisese linna kohta.

Andmed on võrreldavad kogu aegrea ulatuses. Andmete aegrea pikkus erineb, kuid samades andmebaasi tabelites esitatud andmed on kokku pandud sarnaste definitsioonide alusel. Aegrea pikkus sõltub sellest, kui oluliseks on peetud ühiskonnas ühe või teise näitaja alusel sündmuste jagamist, aga ka näitajatele vastavate andmete kättesaadavust.

Aegrea pikkuse järgi võib eristada nelja andmete gruppi: 1) kõige üldisemad andmed alates aastast 1923; 2) surnultsünnid soo- ja vanuserühma järgi alates aastast 1970; 3) suure tunnuste grupi (vanus, elukoht, ühised lapsed) lisandumine 1990. aastate alguses; 4) elukoha tunnuse muutus pärast haldusreformi (tabelid indeksiga U) alates 2017. aastast.

Kõigi rahvastikusündmuste tööde (statistikatööde 30201 „Rahvastikusündmused (RS). Abielud“, 30202 „RS. Abielulahutused“, 30203 „RS. Abordid“, 30204 „RS. Ränne“, 30205 „RS. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „RS. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt elukoht, pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis.

Isikuga seotud andmed (nt elukoht, pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Statistilistest näitajatest moodustuvad tabelis tunnuste grupid, mis on tabelite kaupa omavahel võrreldavad. Nt surma põhjuste erinevad hierarhilised tasemed ning surma põhjuste standardiseeritud näitajad.

Statistikatöö maksumus 18,8 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Siseministeeriumi hallatavast rahvastikuregistrist saadakse andmed Eesti alaliste elanike registreeritud surmajuhtumite kohta. Nendele andmetele lisatakse pärast aasta lõppemist Surma põhjuste registri andmed surmapõhjuste ja perinataalsurmade kohta. Surmajuhtude ja -põhjuste andmeid kogub Surma põhjuste registri volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid.

Aasta

Kuu

Surma põhjuste registri volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut (TAI) esitab andmed meditsiiniliste surmapõhjuste kohta e-postiga.

Statistikatöö tegijal on õigus töödelda isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg-s 1 sätestatud andmesubjekti nõusolekul. Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma on lubatud isikuandmete kaitse seaduse § 13 lg-s 1 nimetatud isikute nõusolekul.

Rahvastikuregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Surnute isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) ja surmakande ning meditsiinilise surmatõendi andmeid kasutatakse andmete kogumisel andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega.

Pärast andmete puhastamist ja valideerimist ning linkimist koostatakse anonüümistatud lähtefailid, mis on aastatöötluse aluseks.

Ei korrigeerita

Puuduvad