Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Koit Meres

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

koit.meres@stat.ee

625 9146

08/06/2021

08/06/2021

Kalendriaasta jooksul registreeritud surmade arv ning surnute jaotus demograafiliste näitajate ja meditsiiniliste surmapõhjuste järgi; näitajad avaldatakse absoluut- ja suhtarvudes (kordajatena)

Surnud asustusüksuse liigi, elukoha ja surmakuu, soo, vanuserühma, rahvuse, perekonnaseisu, haridustaseme, surmapõhjuse järgi

Perinataalsurmajuhud

Surnultsünnid

Imikusurmad soo, vanuse, elukoha, sünniaja, ema vanuse, ema perekonnaseisu, ema haridustaseme järgi

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Keelte klassifikaator (KK)

Omandatud kõrgeim haridus 2019 (OKH 2019)

Kodakondsusnimistu (KOD)

Surnud, surnultsündinud

Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgmise aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine, ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Kahese jaotuse korral on linnaline ja väikelinnaline piirkond koos. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015. Täpsemalt saab lugeda siit: http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601461&siteLanguage=ee.

Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.

Elukoht – isiku registri- või ütluspõhine elukoht aasta alguse seisuga.

Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.

Haridustase – isiku kõrgeim omandatud haridustase. Haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õpe.

Hiline neonataalsurm – imiku surm pärast esimest elunädalat, kuid enne 28. elupäeva täitumist.

Imikusuremuskordaja – imikusurmade (alla aastaste laste surmad) arv sama aasta 1000 elussündinu kohta.

Imikusurm – alla aastase elusalt sündinud lapse surm.

Kodakondsus – püsiv õiguslik seos isiku ja selle riigi vahel, mille kodanik ta on.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.

Linnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on üle 1000 inimese ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Maa-asula – alevik ja küla. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.

Maaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on alla 200 inimese ruutkilomeetri kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Neonataalsurm – imiku surm nelja esimese elunädala jooksul. Jaguneb hiliseks ja varaseks neonataalsurmaks.

Perinataalsurm – surnultsünd või surmajuht perinataalperioodil (algab 22. rasedusnädala möödumisel ja lõpeb 6 päeva pärast sündi).

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Üldiselt on rahvus isiku elu jooksul püsiv. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Standarditud suremuskordaja – suremuskordaja, mille arvutamisel on rahvastiku tegeliku soo-vanusjaotuse asemel kasutatud rahvusvaheliselt kokku lepitud standardset soo-vanusjaotust, et kõrvaldada vaadeldava rahvastiku soo-vanusjaotuse eripära mõju suremusnäitajatele. Standardse soo-vanusjaotusena kasutati kuni 2014. aastani 1976. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku soo-vanusjaotust. Edaspidi on kasutatud 2013. aastal avaldatud standardset soo-vanusjaotust.

Suremuse vanuskordaja – surmajuhtude arv aastas vanuserühma 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Suremuse üldkordaja – surmajuhtude arv aastas 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Surma põhjus – surma algpõhjus, mille Maailma Terviseorganisatsioon on määratlenud kui a) haiguse või vigastuse, mis algatas vahetult surmani viivate haigusseisundite jada või b) õnnetuse või vägivalla asjaolud, mis tekitasid surmava vigastuse.

Surnultsünd ehk hiline lootesurm – vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisene surm pärast 22. rasedusnädalat.

Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses või registris.

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast.

Sünnijärjekord – arv, mis näitab, mitmes elussündinu vastsündinu emale on.

Sünniriik – ema elukohariik lapse sünni ajal.

Väikelinnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on 200–1000 inimest ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000, kuid mis rahvastiku tiheduse poolest ei ole linnaline asustuspiirkond. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Surm

Eestis ja välisriigis Eesti esinduses registreeritud Eesti alaliste elanike surmajuhtumid

FREIM

Rahvastikuregistris registreeritud vaadeldava aasta surmad

Kogu Eesti

Haldusüksused

Maakonnad

1989–…

Ei ole rakendatav

Surnud – arv

Surnultsünnid – arv

Aasta

Kuu

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EL) nr 328/2011, 5. aprill 2011, millega rakendatakse seoses surmapõhjuseid käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO statistikaosakond (UNSD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kuu

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Rahvaarv ja rahvastiku koosseis“ tabelis:

RV0213U: Rahvaarvu muutuse komponendid maakonna järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018,

valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad“ tabelites RV030–RV043 ja

valdkonna „Rahvastik / Rahvastikusündmused / Surmad“ tabelites RV04–RV74U.

Valdkonnas „Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv“ on lõpetatud tabelid RV401–RV74 ja

valdkonnas „Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikunäitajad ja koosseis. Arhiiv“ on lõpetatud tabel:

RV0213: Rahvaarvu muutuse komponendid maakonna järgi.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 30004 „Rahvastikuprognoosid“, 30101 „Rahvastik“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Demograafia Instituut (EDI)

Tervise Arengu Instituut (TAI)

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse.

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Vajaduse korral Statistikaametis andmeid täiendatakse ja puhastatakse need muude administratiivsete registrite (nt rahvastikuregister, Eesti Hariduse Infosüsteem) abil.

Ei ole rakendatav

Statistikas lähevad arvesse surmad, mille puhul surnu oli Eesti alaline elanik. Kuna selleks kasutatakse Statistikaameti rahvastikuarvestuse baasi elukohti, oleneb arvesseminevate surmade arv selle baasi elukohaandmete kvaliteedist.

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 20 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 20), koondandmed aasta kohta 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rahvusvahelise ühtse metoodika kasutamine võimaldab Euroopa Liidu määruse alusel kogutavaid andmeid riigiti võrrelda. Surma põhjuste määramine on rahvusvaheliselt reguleeritud. Sellekohaseid andmeid kogub ja reeglitele vastavust jälgib surma põhjuste registri pidaja Tervise Arengu Instituut.

Surmade andmed töödeldakse ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete riigisisese võrreldavuse haldusjaotuse järgi. Kõige detailsemad andmed on omavalitsusüksuse ja selle sisese linna kohta.

Andmed on võrreldavad kogu aegrea ulatuses. Andmete aegrea pikkus erineb, kuid samades andmebaasi tabelites esitatud andmed on kokku pandud sarnaste definitsioonide alusel. Aegrea pikkus sõltub sellest, kui oluliseks on peetud ühiskonnas ühe või teise näitaja alusel sündmuste jagamist, aga ka näitajatele vastavate andmete kättesaadavust.

Aegrea pikkuse järgi võib eristada nelja andmete gruppi: 1) kõige üldisemad andmed alates aastast 1923; 2) surnultsünnid soo- ja vanuserühma järgi alates aastast 1970; 3) suure tunnuste grupi (vanus, elukoht, ühised lapsed) lisandumine 1990. aastate alguses; 4) elukoha tunnuse muutus pärast haldusreformi (tabelid indeksiga U) alates 2017. aastast.

Kõigi rahvastikusündmuste tööde (statistikatööde 30201 „Rahvastikusündmused (RS). Abielud“, 30202 „RS. Abielulahutused“, 30203 „RS. Abordid“, 30204 „RS. Ränne“, 30205 „RS. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „RS. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt elukoht, pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis.

Isikuga seotud andmed (nt elukoht, pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Statistilistest näitajatest moodustuvad tabelis tunnuste grupid, mis on tabelite kaupa omavahel võrreldavad. Nt surma põhjuste erinevad hierarhilised tasemed ning surma põhjuste standardiseeritud näitajad.

Statistikatöö maksumus 18,8 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Siseministeeriumi hallatavast rahvastikuregistrist saadakse andmed Eesti alaliste elanike registreeritud surmajuhtumite kohta. Nendele andmetele lisatakse pärast aasta lõppemist surma põhjuste registri andmed surmapõhjuste ja perinataalsurmade kohta. Surmajuhtude ja -põhjuste andmeid kogub surma põhjuste registri volitatud töötleja tervise arengu instituut.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid.

Aasta

Kuu

Surma põhjuste registri volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut (TAI) esitab andmed meditsiiniliste surmapõhjuste kohta e-postiga.

Statistikatöö tegijal on õigus töödelda isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg-s 1 sätestatud andmesubjekti nõusolekul. Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma on lubatud isikuandmete kaitse seaduse § 13 lg-s 1 nimetatud isikute nõusolekul.

Rahvastikuregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Surnute isikuandmeid (isikukoode ja nimesid) ja surmakande ning meditsiinilise surmatõendi andmeid kasutatakse andmete kogumisel andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega.

Pärast andmete puhastamist ja valideerimist ning linkimist koostatakse anonüümistatud lähtefailid, mis on aastatöötluse aluseks.

Ei korrigeerita

Puuduvad