Otsingu tulemused

Säästva arengu statistika annab ülevaate sellest, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke. ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kus on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki. Säästva arengu komisjon on kinnitanud Eestile asjakohased näitajad, et mõõta eesmärkide täitmist. Lisati ka kultuuriruumi käsitlevad näitajad, mida peeti Eestis oluliseks, kuid mille jälgimine üleilmsete eesmärkide hulka ei kuulu. Suundumuste

Üleilmne eesmärk „Ookeanid ja mereressursid“ keskendub merede ja ookeanide ökosüsteemide kaitsele ning mereressursside säästlikule kasutamisele. Merede ökosüsteeme mõjutab tugevalt ookeani vee hapestumine kliima soojenemise tõttu, aga ka maailmamere saastamine ja kalavarude ülepüük. ÜRO aruande kohaselt halveneb rannikuvete seisund endiselt nii reostuse kui ka toitainete liigse juurdevoolu tõttu, mis põhjustavad vetikate vohamist ja tekkinud hapnikuvaeguse tõttu omakorda veeloomastiku surma. Merede hapestumine on põhjustatud CO2 sisalduse suurenemisest merevees, mis muudab karbonaatsete

Üleilmne eesmärk „Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid“ keskendub inimeste igakülgsele turvalisusele. Eelkõige on tähelepanu all sõjaliste konfliktide piirkonnad, kuid turvalisust soovitakse suurendada kõikjal. ÜRO tegevuskavas 2030 seatud eesmärkide hulgas rõhutatakse vajadust vähendada vägivalda ja sellega seotud surmade arvu, eriti laste hulgas. Rõhutatakse, et lõpetada tuleb laste kuritarvitamine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning vägivald laste vastu ja laste piinamine. Riikide tegevus peab olema rajatud õigusriigi põhimõttele. Vähendada tuleb korruptsiooni ning aastaks 2030