Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Andmed igale inimesele igasse Eestimaa nurka

Uudis
Postitatud 6. aprill 2021 11:20

Statistikaameti avaldatud näitajad mõjutavad otseselt või kaudselt iga Eestimaa inimest ja piirkonda. Mis näitajad need on ja miks need on piirkonna arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Kuidas on välja kujunenud näitajad, mida statistikaamet ühiskonnale annab?

Osal näitajatest on tugev ajalooline taust, näiteks rahva- ja põllumajandusloenduste tulemused. Ajaga on suur hulk andmetest muutunud riiklikuks baasvajaduseks. Nende põhjal saavad avaliku huvi esindajad kujundada poliitikaid, jälgida  nende täitmist ja vajadusel korrigeerida.

Euroopa Liidu liikmesriigina on meil ka kohustus toota liikmesriike võrdlevaid näitajaid. Statistika tootmisse on kaasatud ka andmeesitajatest ettevõtjad, kes samuti ootavad tagasisidet selle kohta, millises keskkonnas nemad oma ettevõttega parasjagu asuvad.

Mis näitajaid statistikaamet välja annab?
Näitajad, mida statistikaamet avaldab, jagunevad 12 suurde valdkonda nagu rahvastik, majandus, keskkond, tööelu, heaolu, energia ja transport, kultuur, haridus, infotehnoloogia ja säästev areng. Kõikide valdkondadega ja näitajatega saab põhjalikumalt tutvuda statistikaameti veebis. Veebilehel on ka eraldi alajaotus, kust saab hea ülevaate kõige olulisematest piirkondlikest näitajatest.

 

Kui palju on neid näitajaid, mida statistikaamet toodab?
Meie statistikaprogrammis on umbes 2800 väljundnäitajat. Üksikute näitajate arv mitmekordistub, kui lisada neile tunnuseid, näiteks maakonna, soo, haridustaseme vms.

Näitajate arv varieerub aastati ja see sõltub statistikatööde regulaarsusest ja tsüklilisusest. Selle aasta lõpus näiteks algab suur rahva ja eluruumide loendus, mille käigus tuleb juurde rida uusi näitajaid, mida eelnenud kümnel aastal polnud. 

Kaie Koskaru-Nelk
Kaie Koskaru-Nelk

 

Miks on ühiskonnale vaja seda suurt hulka näitajaid?

Statistikaameti andmeid kasutatakse nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil oluliste otsuste tegemiseks, mis kokkuvõttes puudutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Milline on riigi eelarve, kui palju on kohalikul omavalitsusel eelarves raha, kui suur on kellegi palk või kui palju saab keegi sotsiaaltoetust ­– iga otsus on kaudselt seotud andmetega, mida statistikaamet toodab.  

Kui sageli avaldatavad näitajad muutuvad?

Regulaarsed statistikanäitajad uuenevad vastavalt maailma suurematele poliitilistele suundumustele. Kui näiteks fookusesse võetakse keskkonna, kliima või energia teemad, on vaja, et riiklikud statistikaasutused toodaksid näitajaid, mida on tarvis neid valdkondi reguleerivate seaduste täitmiseks.

Kindlasti on näitajaid, mis muutuvad ajas ebaolulisemaks. Suhtelise ja absoluutse vaesuse teema on Eesti jaoks endiselt oluline, kuid kirjaoskajate arv enam eriti mitte.

Kui palju aega kulub, et luua uusi näitajaid?

Olemasoleva statistika pealt uute andmetabelite loomine ja näitajate koostamine ei võta väga palju aega, aga kui on soov saada seda infot regulaarselt, on mõttekas juba teha mõned arendused, mis on keerukam ja ajamahukam. Täiesti uute näitajate avaldamiseks, milleks on vaja leida uusi andmeallikaid, teha küsitlusi, teha suuremaid arendusi, tasub planeerida umbes kaks aastat ette.

Info hulk maailmas on meeletu ja see kasvab enneolematu hooga. Mis eelised on riiklikul statistikal selles infomöllus?  

Riikliku statistika tegijad on maailmas kokku leppinud statistika tegemise parima praktikad.
Riikliku statistika tegijad on sõltumatud, mitte keegi ei tohi meile ette kirjutada, milline statistika välja tuleb. Toodetud statistika on metoodiliselt läbipaistev, on teada, kust andmed tulevad ja mida nendega tehakse – see kindlustab andmete usaldusväärsuse. Samuti on tagatud näitajate kvaliteedi hindamine ja järelevalve.