Vaata, milline on statistikaameti 2027. aasta avaldamiskalender
Statistikaameti veebilehel on nüüd avalik 2027. aasta avaldamiskalender, kust poliitikakujundajad, ettevõtjad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka pressiteadete avaldamise kohta.
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Teenuste eksport oli esimest korda impordist miljard eurot suurem
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid enam kui 3,7 miljardi ning imporditi ligi 2,7 miljardi euro väärtuses.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: augustis tõusid hinnad 0,3%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,3%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 1,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa augustis avaldatud statistikaameti andmetele.
Majandus kasvas teises kvartalis 1,8%
Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,8%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 11,1 miljardit eurot.
Ehitusmaht suurenes teist kvartalit järjest
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2026. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3,8% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 4,6%.
Juulis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 982 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%. Kasvu mõjutasid kõige rohkem mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.
Ettevõtete ja tarbijate majanduslik kindlustunne näitas augustis paranemismärke
Statistikaamet avaldas täna, 26. augustil ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite augusti andmed. Tulemused näitavad, et võrreldes eelmise kuuga paranesid mõnevõrra nii tarbijate kui ka kõigi nelja sektori ettevõtjate hinnangud.
Statistikaamet alustab septembris põllumajanduse struktuuriuuringuga
Statistikaamet viib tänavu 1. septembrist kuni 30. novembrini läbi põllumajanduse struktuuriuuringu, mis annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast ja on oluline sisend põllumajanduspoliitika kujundamisel. Valimisse sattunud põllumajandusettevõtjatega, kes ei ole 23. septembriks veebis küsitlusele vastanud, võtab kuni 30. novembrini ühendust statistikaameti telefoniküsitleja.
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
35 aastat taasiseseisvunud Eestit: mis on võrreldes 1991. aastaga muutunud?
Taasiseseisvumise aastapäeval vaatame arvude kaudu tagasi 1990. aastate algusesse ja võrdleme toonast Eestit tänasega. Kui palju on 35 aasta taguse ajaga muutunud Eesti rahvaarv, pere- ja tööelu, ettevõtlus ning vaba aja veetmine?
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Valmis Eesti SKP iga-aastane revisjon
Täna, 14. augustil avaldas statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise revideeritud näitajad. Ümberarvestuste käigus uuendati aegrida perioodil 2022–2025.