Uudis
Uudis
Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.
29
detsember
Tule tööle
Uudis
Ettevõtlussektor panustab teadus- ja arendustegevusse aina enam
Statistikaameti andmetel suunati Eestis 2024. aastal teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 13% rohkem kui aasta varem. Suurim panustaja oli ettevõtlussektor 472 miljoni euroga.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid novembris 0,5%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks novembris võrreldes oktoobriga 0,5%. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis indeks 4,7%. Tegu on kiirhinnanguga, mis novembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Blogi
Eesti leibkonna elujärg viimase 20 aasta jooksul
1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust.
Blogi
Eesti leibkonna elujärg viimase 20 aasta jooksul
1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust.
Blogi
Vanuse lisandumine tõstab kehakaalu
Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suureneb rahvastikus vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus.
Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks 18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku.
Blogi
Vanuse lisandumine tõstab kehakaalu
Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suureneb rahvastikus vanuse tõustes ülekaaluliste inimeste osatähtsus.
Normaalkaalus on kolmveerand 16–24-aastastest meestest (kehamassiindeks 18,5–24,9), samas vanuses naistest aga mõnevõrra vähem. Vanuse tõustes hakkab normaalkaalus meeste osatähtsus kiiresti vähenema ja vanuses 25–34 on normaalkaalus juba veidi alla poole meestest. Naistest on vanuses 25–34 normaalkaalus kaks kolmandikku.
Blogi
Üle kolmandiku meestest ja ligi viiendik naistest suitsetab iga päev
Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad.
16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%.
Blogi
Üle kolmandiku meestest ja ligi viiendik naistest suitsetab iga päev
Tervise Arengu Instituudi 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad.
16–64-aastaste naiste seas on suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi üle poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%.
Blogi
Euroopa hariduselus naised spurdivad ja mehed sörgivad?
Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud.
Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised.
Blogi
Euroopa hariduselus naised spurdivad ja mehed sörgivad?
Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud.
Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised.
Blogi
Kaalupommid Eesti heaoluindeksi küljes
Legatum Institute´i koostatud riikide heaoluindeksit uurides selgub, et Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse.
Blogi
Kaalupommid Eesti heaoluindeksi küljes
Legatum Institute´i koostatud riikide heaoluindeksit uurides selgub, et Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse.
Blogi
Majanduskriisi mõju sotsiaalkaitsekulutustele: võimalused vähenesid, vajadused kasvasid
Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida.
Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009.
Blogi
Majanduskriisi mõju sotsiaalkaitsekulutustele: võimalused vähenesid, vajadused kasvasid
Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida.
Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009.
23. detsembril töötab statistikaameti infotelefon kella 13.00-ni ning 24.-26. detsembrini on infotelefon suletud. Häid pühi!