Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk

„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1%, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk . Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasud), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam. Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5

Andmeanalüütika hõlmab suurte andmehulkade kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning nende põhjal otsuste tegemist. Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on andmeanalüütika kasutus ettevõtetes muutunud lühikese aja jooksul nišivõimest tavapäraseks ja loomulikuks osaks tööst. „Andmeanalüütika on ettevõtetele nagu kompass, mis võimaldab neil paremini mõista turgu ja kliente, suurendada efektiivsust ning teha andmepõhiseid otsuseid. Kui kaks aastat tagasi kasutas andmeanalüütikat ligikaudu 19% ettevõtetest, siis sel aastal juba 49% ehk enam kui kaks korda rohkem,“ tõdes Pärson

Ettevõtete innovatsiooniuuringut viiakse Euroopa riikides läbi iga kahe aasta tagant, värskeim uuring toimus aastate 2022–2024 kohta. Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist. Toote või protsessi uuendamine võib seisneda uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises, olemasoleva ja kasutatava tehnoloogia uudses kombineerimises või ettevõtte käsutuses olevate teadmiste rakendamises. Statistikaameti analüütiku Hanno Evardi sõnul nähtub uuringu andmetest, et innovaatiliste ettevõtete roll

2025. aasta teises kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2479 eurot) ja Harju (2365 eurot) ning Tartu (2175 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Põlva (7,7%) ning Rapla maakonnas (7%). Kõige väiksem palgakasv oli Ida-Viru maakonnas (3,8%),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Kõrgeim keskmine palk oli selle aasta teises kvartalis info ja side (3704 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3389 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3164 eurot). Madalaim keskmine palk oli

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta. Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast. Negatiivne mõju majandusele oli

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel juba kuuendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Töötavate välisüliõpilaste arv on vähenenud, aga nende töösuhted on pikemaajalisemad Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor  Kadri Rootalu rääkis, et aastaga on vähenenud nii Eestis õppivate kui ka õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste arv (vastavalt umbes 500 ja 400 võrra). „Viimane muutus peegeldab üldist olukorda Eesti

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas „Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta. Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk. Analüütik selgitas, et kõrgeim