Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2020. aastal 159,3 miljonit muna, mida on 3% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune pea 313,6 miljonit ehk 235 tükki iga elaniku kohta.

2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ning imporditi 24,9 miljardi euro eest. Eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes 17% ja import 25%. Kaubavahetus oli puudujäägis ning import ületas eksporti ligi 3,6 miljardi euroga. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta aprillis kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%. Kõige suurema mõjuga olid mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine.

Statistikaameti andmetel eksporditi 2023. aasta novembris kaupu 1,5 miljardi eest ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 12% ja import 19%. Kaubavahetuse puudujääk novembris oli 200 miljonit eurot, mis on 198 miljonit vähem kui aasta varem.

Seoses eriolukorraga kutsuvad paljud Eesti ettevõtted tarbima kodumaist kaupa ja toetama siinset ettevõtlust. Lähikuudel selgub, kas ja kui palju mõjutab kriisisituatsioon meie omatoodete eksporti. Millised on peamised kaubad, mida välismaale müüakse ja millised riigid veel maailmas eelistavad eestimaist?

Statistikaameti andmetel eksporditi septembris kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 24% ning import 22%. Kaubavahetuse puudujääk septembris oli 207 miljonit eurot, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 13 miljoni euro võrra.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta veebruaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 15% ja import 10%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,3 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 202 miljonit eurot, mis on 67 miljoni võrra suurem kui aasta varem.