Otsingu tulemused

Meie heitlikus, ebastabiilses ja kiiresti muutuvas maailmas seisavad kõik organisatsioonid silmitsi peadpööritavate väljakutsetega. Kuidas saavutada efektiivseim, paindlikem koostöö ja oodatud tulemused on võtmesõnad iga juhi töölaual. Organisatsiooni suurim vara on rahulolev, pühendunud ja õnnelik töötaja, kelle panust hinnatakse ja kelle arvamust kuuldakse ning arvestatakse. Seetõttu mõõdame Statistikaametis rahulolu igapäevaselt.

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et mullu vähenes teist aastat järjest nii töötute arv kui ka langes töötuse määr. 2022. aastal oli Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötuse määr Eestis 5,6%, töötukassa andmetel aga mõnevõrra kõrgem. Miks need näitajad erinevad?

DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.

Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?

Julgen arvata, et vaevalt jätab mõni Eesti kohaliku omavalitsuse juht alla kirjutamata väitele, et andmed ja statistika aitavad teha teadlikke – ja loodetavasti tarku – otsuseid kohaliku elu arendamiseks. Usaldusväärselt kogutud andmetele tuginedes ei sünni järelemõtlematud otsused.

Rahvastik liigub päeval linnadesse ja alevitesse, kasvatades linnaliste asulate päevast rahvaarvu öisega võrreldes 109 000 inimese võrra. Linnades omakorda koondutakse päeval keskustesse.

Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on?

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.