Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Palk ja tööjõukulu

Valdkond
Tööl käies teenib inimene tasu ehk palka, mis on kokkuleppeline hüvitis töökohustuste täitmise eest. Peale summa, mida tööandja maksab töötajale, tasub tööandja sellelt ka tööjõumaksud, mis koos palgaga moodustavad tööjõukulu. Palk on oluline sissetulekuallikas, mille peamine eesmärk on katta inimese kulutusi elukohale, toidule ja transpordile ning muid põhivajadusi. Seepärast on seadusega reguleeritud, milline on madalaim palk, mida täistöökohaga töötajale võib töö eest maksta. Selline alampiir on seatud töötaja heaolu kaitseks. Palga- ja tööjõustatistika annab järgmist infot: milline on

Ehitusmahtude viis aastat kestnud kasv sai läbi

Kuupäev 19.10.2020
Artikkel
Ehitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.

Toidule ja eluasemele kulub kolmandik leibkonna eelarvest

Kuupäev 24.04.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 489 eurot kuus, mis on 81 eurot rohkem kui 2016. aastal. Sundkulutuste ehk leibkonna eelarve vältimatute väljaminekute osatähtsus toidule ja eluasemele on kolme aastaga vähenenud kolm protsenti.

Tööandja algatusel töölt lahkunute arv kasvas hüppeliselt

Kuupäev 08.09.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8088 vaba ametikohta, mis on 28% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööle võeti 39 540 inimest ja lahkujaid oli 50 184, kellest iga neljas taandus ametist tööandja algatusel.

Vabade ametikohtade arv langes aastaga veerandi võrra

Kuupäev 09.06.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8613 vaba ametikohta, mis on veerandi võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Mõtisklus rahvastikust

Kuupäev 14.04.2015
Artikkel
Rahvaloendusest kirjutatud raamatute loetellu lisandus 2015. aasta märtsis Statistikaameti kogumik „Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele tuginedes pildi Eesti maakondade rahvastikust.

Töötuse määr tõusis 7,1 protsendini

Kuupäev 14.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,4%, tööhõive määr 65,4% ja töötuse määr 7,1%. Töötuid oli 49 400, mis on 14 400 võrra rohkem kui esimeses kvartalis.

Tüüpiline eksportöör oli 2021. aastal keskmise suurusega tööstusettevõte

Kuupäev 28.04.2022
Artikkel
Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.