Otsingu tulemused

Rahvaloendus jätkub registriandmete kogumise ja analüüsiga. Juuni alguses avaldatakse esimesena andmed rahvastiku koosseisu kohta.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 779 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10%.

Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais püsivhindades 4,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis kolmes sektoris: töötlevas tööstuses 2,2%, energeetikas 34,2% ning mäetööstuses 25,5%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted aprillis püsivhindades 3,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes, töötlevas tööstuses 3,7% ja energeetikas 9,6%, kuid vähenes mäetööstuses 13,0%.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal ligi 800 000 tonni lehmapiima, mis on viimase 25 aasta üks suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on pidevalt vähenenud, on nende produktiivsus tõusnud Euroopa Liidu riikide seas Taani järel teisele kohale. Aina suurenenud piimatoodang kulub põhiliselt toodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral majapidamistes tarbimiseks.

Ööl vastu 25. oktoobrit läksime taas üle talveajale ja kella tuli tunni võrra tagasi keerata. Kui me kevadel enam kella suveajale ei keeraks, siis magaksime märtsist septembrini maha 7% võrra rohkem valget aega.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta jaanuaris püsivhindades 7,3% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 14,2%, töötlevas tööstuses 6,3% ning mäetööstuses 2,9%.

Et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest. Statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.