Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Taasiseseisvunud Eesti ettevõtetes on internet laialt ja kiirelt levinud

Blogi
Postitatud 17. august 2021 9:00 , analüütik Mari Soiela

Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 oli esimese elektronkirja saatmisest siit Helsingisse möödas umbes aasta. Sealt edasi hakkas elektronposti kasutamine ja internet levima ülikoolidest ettevõttesse ja ka inimeste kodudesse. Tänapäeval ei kujuta enam ühegi ettevõtte tööd ette arvuteid ja internetti kasutamata. Statistikaameti analüütik Mari Soiela vaatas, kuidas on infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes aastate jooksul muutunud.

Infotehnoloogia kasutamist vähemalt 10 töötajaga ettevõtetes oleme statistikaametis uurinud alates 2003. aastast. Internetti kasutas selleks hetkeks juba enamik ehk 90% ettevõtetest. Internetita said aga peamiselt veel hakkama väiksemad ettevõtted, kus töötajaid oli 10–19. Nende hulgas ei kasutanud internetti 15% ettevõtetest.

Veebileht oli 2003. aastal olemas pooltel vähemalt 10 töötajaga ettevõtetest. Tänaseks on see aga olemas kaheksal ettevõttel kümnest ja 250 ning rohkema töötajaga ettevõtetest on veebileht olemas pea kõigil.

Praegusel hetkel kasutavad internetti ka peaaegu kõik väikesed ettevõtted. Vaid vähesed saavad ilma hakkama, näiteks need, kes lasevad internetti vajavad toimingud ära teha mõnel teenusepakkujal.

Enim on levinud juhtmeta ja kiire internet

Väga palju on aastate jooksul muutunud just internetiühenduse liigid. Paljud ei mäletagi enam, et interneti algusaastatel oli ühenduse ajal telefoniliin hõivatud ehk korraga ei saanud sama telefoniliini kaudu helistada ja internetti kasutada. Sellele lisandus telefoniliini kaudu sisse helistamisega internetiühendus ISDN, millega samal ajal sai ka telefoniga helistada. Edasi lisandusid valikusse DSL tehnoloogiaga ja kaabeltelevisiooni ning teiste kaablil põhinevate tehnoloogiate kaudu toimivad internetiühendused, mis ei olnud enam telefoniliinidega ühendatud.

Mobiilitehnoloogia kaudu toimivad lahendused olid esialgu vähelevinud ja neid kasutati täiendavalt teistele internetiühendustele. Mobiilse internetiühenduse tehnoloogiate täiustudes hakkasid aga mitmed ettevõtted kasutama ka ainult seda võimalust, eriti hõreda asustusega piirkondades.

Internetiühendusega ettevõtted ühenduse liigi järgi, 2003–2013

Internetiühenduse kiirused on aja jooksul märgatavalt arenenud. Allalaadimiskiiruste kohta hakati ettevõtetelt andmeid küsima alates 2011. aastast. Kõige väiksemate kiiruste vahemikku (alla 2 Mbit/s) vähemalt 10 töötajaga ettevõtetes pärast 2011 aastat enam ei kasutatud. Alates aastast 2020 võeti kasutusele juba uued internetikiiruste vahemikud. Kõige enam kasutatakse viimaste andmete põhjal interneti püsiühendust allalaadimiskiirusega 30m–<100 Mbit/s.

Internetiühendusega ettevõtted püsiühenduse allalaadimiskiiruse järgi, 2011, 2015, 2019 ja 2020

Eesti riik on arendanud e-teenused nii kaugele, et tegelikult ei saa päris ilma arvutite ja internetita enam ükski ettevõte hakkama. Üksikud ettevõtted, kes internetti ei kasuta, ostavad sisse teenust mõnelt teiselt firmat, kes teeb seda nende eest. Internetiühenduse liikide osas jätkub trend, et kasutatakse paljuski paralleelselt nii kaabli kui ka mobiilside võrgu võimalusi.

Saabuva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul avaldame blogilugude sarja, milles vaatleme meie riigi käekäiku eri valdkondades viimase kolmekümne aasta jooksul. Blogipostitused ilmuvad igal nädalal, kuni taasiseseisvumispäevani.

Foto: Shutterstock

Hooldustööde tõttu ei tööta andmete esitamise keskkond eSTAT ja väljundkaardi rakendus 26.09 kell 8.00 kuni 16.00. Vabandage ebamugavuste pärast!