Uudis
Uudis
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Uudis
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Uudis
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Uudis
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Uudis
Välisturiste oli juulis majutusettevõtetes 13% rohkem
Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta juulis majutusettevõtetes 507 600 turisti, mida on 5% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturistide arv juulis suurenes, kuid siseturiste oli vähem.
Uudis
Eksport ületas teises kvartalis importi enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste alal
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2024. aasta teises kvartalis teenuste eksport ja import mõlemad 3%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,1 miljardi ning imporditi 2,3 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilanss oli 802 miljoni euroga ülejäägis. See on 39 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi.
Uudis
3 oskust, mida Eesti ettevõtted peavad töötajate juures oluliseks
Milliseid oskusi tuleks tööturul konkurentsis püsimiseks omandada ja kuidas tulevikuks valmistuda? Statistikaameti koolituse uuring annab neile küsimustele vastused.
Uudis
Juulis suurenes eelkõige kaupade eksport
Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.
Uudis
Head vanavanemate päeva, Sirje ja Aivar!
8. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Mida näitavad statistikaameti andmed Eestis elavate vanaisade ja vanaemade kohta?
Uudis
Põlevkivist elektri tootmine mullu vähenes
Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.
Uudis
Tarbijahinnaindeks jätkas augustis tõusulainel
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta augustiga 3,2%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 1,4% ja teenused 6,3% kallimad.
Uudis
Vabu ametikohti oli teises kvartalis 9908
- Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli üle 609 000.
- Tööle võeti 50 365 inimest.
- 76% vabadest ametikohtadest asus Harjumaal.
Uudis
Taas hakkas ilmuma kohalike omavalitsuste uudiskiri
Statistikaamet taaselustas kohalike omavalistuste uudiskirja, millega loodame viia piirkondlikud andmed lähemale kohalike huviliste, otsustajate ja poliitikakujundajateni.
Uudis
Tööstustoodangu tootmine juulis jätkuvalt vähenes
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta juulis püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 16,9% ja energeetikas 16,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 7,8%.
Uudis
Enne ja nüüd: Eesti inimesed abielluvad järjest hilisemas vanuses
Kui 1993. aastal oli alla 30-aastaste osakaal 60–70% kõigist abiellujatest, siis 2023. aastal oli alla 30-aastaseid abiellujaid meeste hulgas vaid 24% ja naiste hulgas 34%, selgub statistikaameti andmetest.
Uudis
Liina Osila: rohkem andmeid kohalikele otsustajatele!
Julgen arvata, et vaevalt jätab mõni Eesti kohaliku omavalitsuse juht alla kirjutamata väitele, et andmed ja statistika aitavad teha teadlikke – ja loodetavasti tarku – otsuseid kohaliku elu arendamiseks. Usaldusväärselt kogutud andmetele tuginedes ei sünni järelemõtlematud otsused.