Uudis
Uudis
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Uudis
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Uudis
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Uudis
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Uudis
Töötlevas tööstuses tõusid hinnad mitmendat kuud järjest
Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 0,1%.
Uudis
Iga viies abielu Eestis sõlmitakse erinevast rahvusest inimeste vahel
Statistikaameti andmetest selgub, et viimase viie aasta jooksul on erinevast rahvusest abiellujate arv Eestis tõusnud. Kui 2019. aastal moodustasid erineva rahvusega abielud 19,3% kõikidest abieludest, siis 2023. aastal tõusis nende abielude osakaal 22%-ni.
Uudis
Kulutused teadus- ja arendustegevusele on ajaloo suurimad
Statistikaameti andmetel oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 2023. aastal 702 miljonit eurot, mis on 9% võrra enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 1,84% ehk viimaste aastate kõrgeim.
Uudis
Kolmandas kvartalis kasvas bussisõitjate arv rahvusvahelistel liinidel pea veerandi
Statistikaameti andmetel kasvas maismaaühistranspordi kasutamine kokku kolmandas kvartalis aastaga 1%. Bussisõitjate arv suurenes võrreldes 2023. aasta sama ajaga maakonnaliinidel (koos vallaliinidega) 6%, kaugliinidel 2% ja rahvusvahelistel liinidel 24%. Sõitude arv linnaliinibussidel jäi ligikaudu samaks, juhu- ehk tellimusvedude kasutamine kahanes 8%. Rongiga sõideti kolmandas kvartalis 8% vähem kui mullu.
Uudis
Teenindussektori osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal rekordiline
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.
Uudis
2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.
Blogi
Eesti elu arvudes: põnevaid ja üllatavaid avastusi eestlastest
Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.
Blogi
Statistikatähed 2024: aasta parimad andmeblogid on teie ees
2024. aasta oli Eesti statistikas tõeline avastuste aasta ja mis oleks parem viis andmemaailmas toimuva kokkuvõtmiseks, kui heita pilk kõige populaarsematele statistikablogidele. Siit leiad kuumimad andmelood, mis on pakkunud huvitavaid, üllatavaid ja kasulikke teadmisi meie rahvast ja ühiskonnast. Tule uudista, mida põnevat saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta.
Uudis
Majutusettevõtetes peatus oktoobris mullusest pea kümnendiku võrra enam turiste
Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta oktoobris majutusettevõtetes 275 000 turisti, mida on 9% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% ja siseturiste 4% mullusest rohkem.
Uudis
Uuring: Eesti täiskasvanute oskused on rahvusvahelises võrdluses väga head just nooremates vanusegruppides
Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitab, et Eesti inimeste oskused on väga head ja võrreldes eelmise uuringuga on väga heade oskustega täiskasvanute osakaal kasvanud. Samal ajal on suurenenud sotsiaal-majanduslikud lõhed ja madala oskustasemega täiskasvanute osa. Kõigi mõõdetud oskuste puhul paigutub Eesti Soome, Jaapani, Rootsi, Norra ja Hollandi järel kuuendale kohale.
Uudis
Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport 8%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 2%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,2 miljardi ning imporditi 2,4 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 751 miljonit eurot, mis on 180 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem.
Uudis
Oktoobris väliskaubandus kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport suurenes 17%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi euro ja imporditi ligi 2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 303 miljonit eurot.