Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris võrreldes 2025. aasta sama kuuga 4% ja import vähenes 2%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 247 miljonit eurot, mis on 103 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 8553 vaba ametikohta. Kõige enam vabu ametikohti oli hariduse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta jaanuaris püsivhindades 5,9% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang kasvas kõigis kolmes tööstuse sektoris: mäetööstuses 10,7%, töötlevas tööstuses 3,1% ja energeetikas 21,7%.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,8% ning võrreldes 2025. aasta veebruariga 3,1%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2,5% ja teenused 4% kallimad.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta keskmine brutokuupalk 2092 eurot, mis on 5,6% kõrgem kui aasta varem. 2025. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot, mis on 4,5% kõrgem kui 2024. aastal samal perioodil.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2025. aasta neljandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,6 miljardi ja imporditi 2,8 miljardi euro eest. 2025. aastal kokku suurenes teenuste eksport 10% ja import 11% ning teenuseid eksporditi 13,8 miljardi ja imporditi 10,6 miljardi euro eest.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 885 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 8%.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 0,7% ja 2025. aastal kokku võrreldes aasta varasemaga 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP eelmise aasta viimases kvartalis 11 miljardit eurot ja 2025. aastal kokku 41,6 miljardit eurot.

Kui paljud Eesti linnade ja valdade elanikud teenivad tulu palgatöö või investeerimisega? Aga kui suur on peretoetuste saajate või pensionäride osakaal? Statistikaameti kohalike omavalitsuste juhtimislaudadelt leiab nüüd mugavalt koondinfo sissetulekute kohta.

Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa veebruaris avaldatud statistikaameti andmetele.

Üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutavad eestimaalased spordiga seotud kaupadele ja teenustele 1,4% leibkonna eelarvest, mida on veidi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Suurem osa rahast läheb aktiivsele osalemisele, mitte spordiürituste pealtvaatamisele. Spordikulu on seotud sissetulekuga ning kulutused on suuremad linnades ja lastega peredes.