Uudis
Uudis
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Uudis
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Uudis
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Uudis
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Blogi
Eesti elanik eelistab olla eluruumi omanik
Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.
Blogi
Mullu kasvas kaubamaht sadamates ja vähenes raudteel
Statistikaameti andmetel veeti 2014. aastal Eesti sadamate kaudu 43,5 miljonit tonni kaupa ja raudteel ulatus kaubavedu 36,3 miljoni tonnini. Varasema aastaga võrreldes sadamate kaubamaht veidi kasvas, ent raudteel vähenes ligi viiendiku.
Blogi
Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal iga viies elanik
Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.
Blogi
Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas
Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus.
Blogi
Eesti põllumajandussaaduste eksport viimase 20 aasta jooksul
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.
Blogi
Väike Eesti suures Euroopas – loendustulemused rahvusvahelises võrdluses
2014. aasta lõpus tegi Eurostat tarbijatele kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning annab hea võimaluse Eestit teiste riikidega võrrelda.
Blogi
Blogi
Blogi
Jõulukuu muudab elanike tarbimisharjumusi
Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.
Blogi
Mil määral kattub vanemate töö- ja laste koolitee?
2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.
Blogi
Kutse- ja kõrghariduse omandanute edukus tööturul kasvab
Statistikaameti andmetel on aastatel 2006–2012 kutse- või kõrghariduse omandanute töine tulu 2013. aastal eelnenud aastaga võrreldes suurenenud, kuid edukate õppesuundade ja koolide osas suuri muutusi ei ole.
Blogi
Välispäritolu inimesed tööturul – kas võitjad või kaotajad?
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti tööealiste seas ligi 15 000 pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu inimest. Neist pisut enam kui pooled töötasid ning töötavate hulgas oli oluliselt enam juhte või tippspetsialiste kui Eestis keskmiselt.