Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 3%.

Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets. „Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest

Rahandusminister esitab vabariigi valitsusele statistikaameti peadirektoriks rahandusministeeriumi asekantsleri Kaur Kajaku kandidatuuri.

Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2024. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 13% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 14%.

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal alanud langustrendi pidurdumine. Võttes aluseks tööturu kiirstatistika ja võrreldes 2023. ja 2024. aasta viimast päeva, on näha, et kehtivaid töösuhteid oli töötamise registris 2024. aasta lõpus 738 tuhat, mida on 1300 võrra vähem kui aasta varem. Rootalu sõnul on langus aga märkimisväärselt väiksem kui aastatel 2022–2023, kui töösuhete arv vähenes üle kümne korra rohkem ehk 15 000 võrra. „Me näeme töösuhete arvu languse pidurdumist. Samas tõuseb esile, et viimase viie aasta võrdluses suudab 2024

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 12% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 14%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp rääkis, et kuigi teist kvartalit järjest on näha majanduse väikest kasvu, siis suurema osa tegevusalade panus ei olnud endiselt märkimisväärne. „Suurim positiivne mõju SKP-le oli kolmandas kvartalis töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 7,9%. Viimati näitas tegevusala nii head tulemust 2021. aasta neljandas kvartalis. Samas peab tõdema, et toodangu näitajad olid veel tagasihoidlikud,“ ütles Müürsepp. Töötlevale tööstusele lisaks olid majanduse suurimad positiivsed mõjutajad energeetika (21,5%) ja kinnisvaraalane

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel juba kuuendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Töötavate välisüliõpilaste arv on vähenenud, aga nende töösuhted on pikemaajalisemad Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor  Kadri Rootalu rääkis, et aastaga on vähenenud nii Eestis õppivate kui ka õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste arv (vastavalt umbes 500 ja 400 võrra). „Viimane muutus peegeldab üldist olukorda Eesti