Uudis

Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?

2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud. 

Loe edasi 1. oktoober 2026
Uudis

Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?

Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.

Loe edasi 1. oktoober 2026
Uudis

Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest

Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.

Loe edasi 28. september 2026
Uudis

Kui suur osa Eesti tööjõust on kasutamata?

Statistikaameti andmetel moodustasid 2023. aastal töötud 59% kogu alakasutatud tööjõust, samas kui 30,7% kasutamata tööjõust moodustasid mitteaktiivsed tööotsijad. Vaeghõivatud moodustavad läbi aastate ligikaudu kümnendiku kogu alakasutatud tööjõust.

Loe edasi 13. november 2024
Uudis

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas septembris 4%

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta septembris võrreldes eelmise aasta sama kuuga kaupade eksport 2% ja import 3%. Jooksevhindades eksporditi kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 208 miljonit eurot, mis on 18 miljoni võrra enam kui aasta varem.

Loe edasi 11. november 2024
Blogi

Kaia Oras: Kuidas mõõta elevanti?

Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.
Loe edasi 7. november 2024