Otsingu tulemused

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Möödunud aasta paiskas koroonaviiruse tõttu segi meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse ja senised trendid majanduses. Väliskaubandus on riigi majanduse käekäigu hindamiseks üks olulisi komponente. Heitsime pilgu eelmisesse aastasse, et teada saada, mis kaupade ekspordis ja impordis muutus ning milline mõju oli viirusel väliskaubandusele.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.

Kaupade eksport ja import suurenesid 2018. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga mõlemad 11%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (õlid, mootorikütus) ekspordi ja impordi suurenemine.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juunis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 26% ning import 45%. Teises kvartalis tervikuna kasvas eksport võrreldes mullusega 41% ja import 49%.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas tõusu ning varasema aastaga võrreldes oli kasv naistel 0,3 ja meestel 0,8 aastat. Kummagi sugupoole puhul elab üks sajast kolmekohalise sünnipäevani.

Tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,2%. Kaubad olid möödunud aasta jaanuariga võrreldes 0,8% odavamad ja teenused 2% kallimad.