Otsingu tulemused

Statistikaameti ettevõtlusstatistika teenusejuhi Egle Raidsalu sõnul oli 2025. aasta töötlevas tööstuses aasta varasemaga võrreldes positiivne. „Toodangu maht kasvas kaheksa kuud järjest, siis septembris ja oktoobris küll kahanes, aga aasta lõpukuudel hakkas taas suurenema,“ selgitas Raidsalu. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenes toodangu maht eelmisel aastal enamikes. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete (1,9%), metalltoodete (3%) ning toiduainete tootmine (0,2%), puidutöötlemine (0,4%) ja elektriseadmete tootmine (3.8%). Suurema osatähtsusega

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa märkis, et 2019. aasta septembrile jäi turistide arv tänavu siiski 6% alla. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 20% vähem, siseturiste aga 19% rohkem kui kriisieelse rekordaasta septembris. „Käesoleva aasta septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 153 000 välis- ja 125 000 siseturisti. Siseturistide arv on languses kolmandat kuud järjest,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 46 000 turisti ehk 30% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 17 000 (11%), Saksamaa turiste 13 000 (9%) ja Leedu turiste

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 2% ning võrreldes aasta varasemaga ehk 2023. aasta esimese kvartaliga 7,8%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et pärast kahte kuud vähenemist hakkas novembris töötleva tööstuse toodang taas kasvama. „Suure panuse selleks andis mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, mis kasvas suuresti kaitsetööstuse tõttu enam kui poole võrra. Samuti suurenes märkimisväärselt muude transpordivahendite tootmine, kuhu paigutub ka väikelaevaehitajate toodang,“ kommenteeris Bunder. Novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (4,4%) ja

Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Täna avalikustab statistikaamet värske rahvastikuprognoosi aastateks 2024–2085. Teiste oluliste näitajate seas selgub, et Eesti prognoositud rahvaarv aastaks 2085 on ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv langeb praegusega võrreldes madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu.

Leibkond ja perekond on mõisted, mida kasutatakse rahvaloendustel. Nende täpne määratlemine on vajalik, sest muidu võidakse neid mitmeti tõlgendada. Mõlema mõiste sisu ja täpne määratlus on aja jooksul siiski mõnevõrra muutunud.