Otsingu tulemused

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast, teatab statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 17% ja import 20%, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas eksport 1,3 miljardi ja import 1,5 miljardi piiri. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (lahusti, mootorikütus, kütuselisandid, põlevkivikütteõli) ekspordi ja impordi suurenemine.

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Äsja jõudsid tammele mitu täiesti uut mõõdikut ning muutunud eesmärgid.

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta märtsis Eestist jooksevhindades 8,3 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta märtsiga eksport ja import vähenes, võrreldes eelmise kuuga aga suurenes.

Esialgsetel andmetel oli veebruaris Eesti kaubavahetuses ülejääk, kui kaupade eksport ületas importi 0,2 miljardi krooni võrra, teatab Statistikaamet. Viimati oli väliskaubanduse bilanss positiivne 1993. aasta juunis.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta juulis Eestist jooksevhindades 8,2 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 9,4 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Kaupade eksport ja import vähenes nii selle aasta juuniga kui ka eelmise aasta juuliga võrreldes.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta mais Eestist jooksevhindades 8 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 8,6 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk oli eelmise aasta maiga võrreldes viis korda väiksem, olles viimati madalam 1995. aasta septembris.