Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta kolmandas kvartalis 0,8% võrreldes teise kvartaliga ning 24,2% võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga.

Kas palgaralli lõpp paistab? Kui teravalt on päevakorral keskkonna hoid ja säästlikum tarbimine? Anname ülevaate teemadest, mis pälvisid möödunud kevadel Eesti statistikaelus kõige rohkem tähelepanu.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal tööjõus osalemise määr 71,1%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,2%. Töötuid oli 43 100, mis on 4800 võrra vähem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel on juba mitmendat kuud tarbijahinnaindeksi kasvu aidanud vedada toiduainete hinnatõus. Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on peamiste toiduainete hinnad möödunud detsembriga võrreldes tõusnud lausa 9,3%.

Statistikaameti andmetel kasvas 2023. aastal sõitjate arv rahvusvahelistel merevedudel 12% ning peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 5%. Sadamate kaubamaht vähenes 2022. aastaga võrreldes ligi kolmandiku.