Leibkonna elamistingimused 2014

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Epp Remmelg

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

epp.remmelg [at] stat.ee

53022781

30/08/2025

30/08/2025

Leibkondade arv tüübi, maakonna, sotsiaal-majandusliku seisundi, leibkonna suuruse, elamu tüübi, elamu valmimise aja, tubade arvu liikme kohta, eluruumi seisundi, kütmisvõimaluse, kasuliku pinna liikme kohta, vee saamise võimaluse, kanalisatsiooni olemasolu, tualettruumi olemasolu, sooja veega varustatuse, pesemisvõimaluse, kauguse olulistest punktidest, püsikaupade olemasolu, säästude olemasolu järgi

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Rahvuste klassifikaator

Riikide ja territooriumide klassifikaator

Keelte klassifikaator

Leibkonnad

Arvestuslik elatusmiinimum – elatusvahendite väikseim kogus, mis katab inimese igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkohol ja tubakas) ja individuaalsetest muudest kulutustest (k.a eluasemekulutused).

Arvestuslik minimaalne toidukorv – toiduained, millega kaetakse inimese igapäevane toidu ning mineraalainete ja vitamiinide vajadus, nii et ei tekiks tervisehäireid. Arvestusliku minimaalse toidukorvi kalorsus on 2400 kcal ööpäevas.

Ala- ja täisealiste lastega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut, vähemalt üks 0–17-aastane laps ja vähemalt üks täisealine laps.

Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja kaks 0–17-aastast last.

Kolme või enama lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja kolm või enam 0–17-aastast last.

Kulutused (väljaminek) – leibkonna eelarve uuringu põhinäitajaid. Jaotatakse kaheks: tarbimiskulu ja muu kulu. Siin ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Kuludetsiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna kümnesse võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse detsiilipunktideks ja nende vahelisi variatsioonrea osi detsiilivahemikeks ehk detsiilideks. Esimesse kuludetsiili kuuluvad leibkonnad, kelle kulutused on väiksemad kui esimene kuludetsiilipunkt, ja kümnendasse kuludetsiili need, kelle kulutused ületavad üheksanda kuludetsiilipunkti, seega on äärmised detsiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Kulukvintiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna viide võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse kvintiilipunktideks ja nende vahelisi variatsioonrea osi kvintiilivahemikeks ehk kvintiilideks. Esimesse kulukvintiili kuuluvad leibkonnad, kelle kulutused on väiksemad kui esimene kulukvintiilipunkt, ja viiendasse kulukvintiili need, kelle kulutused ületavad neljanda kulukvintiilipunkti, seega on äärmised kvintiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Laps – 0–17-aastane (küsitluspäeva seisuga) leibkonnaliige, kel ei ole leibkonnas partnerit ega lapsi.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks 0–17-aastane laps.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi 0–17-aastast last.

Lasteta paar, vähemalt üks alla 65-aastane – kaheliikmeline leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja mille vähemalt üks liige on 64-aastane või noorem.

Lasteta üle 64-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut, kes mõlemad on 65-aastased või vanemad.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Leibkonnapea – 16-aastane või vanem leibkonnaliige, kelle sissetulek on olnud leibkonna suurim.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Mitterahaline tarbimine – mitterahalise sissetuleku tarbimine arvestatuna rahalisse väärtusse.

Muud kulutused – annetused, raha kinkimine, alimentide ja ülalpidamisraha maksmine väljapoole leibkonda, trahvid jms.

Muu lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks 0–17-aastane laps ja mis ei kuulu eelloetletud rühmadesse.

Muu lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi 0–17-aastast last ja mis ei kuulu eelloetletud rühmadesse.

Muu mitteaktiivne leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi vähemalt 15-aastast või vanemat töötavat liiget ning mis ei ole töötu leibkond ega pensionärileibkond.

Pensionärileibkond – leibkond, kus ükski leibkonna liige ei tööta ega ole töötu ja kus on vähemalt üks mittetöötav vanaduspensionär.

Põhiline eluruum – eluruum, kus isik veedab või on pikema aja jooksul veetnud

- suurema osa aastast,

- suurema osa töö- või õpinguvabast ajast.

Abielus või vabaabielus isiku põhiline eluruum on see, kus ta veedab suurema osa partneri või/ja lastega koos oldud ajast.

Sotsiaal-majanduslik seisund – tavaline või praegune peamine staatus isiku enda hinnangul (töötav, töötu, pensionär, (üli)õpilane vms).

Säästud – hoiused, kogumiskindlustused, väärtpaberid ja muud säästud.

Tarbimiskulud – leibkonnaliikme tarbimisega seotud rahaline ja mitterahaline väljaminek. Otstarbe järgi jaotatakse tarbimiskulutused Eurostati väljatöödatud tarbimiskulutuste klassifikaatori (COICOP-HBS) alusel.

Tulukvintiil – leibkondade variatsioonrida jaotatuna viide võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse kvintiilipunktideks ja nendevahelisi variatsioonrea osi kvintiilivahemikeks ehk kvintiilideks. Esimesse tulukvintiili kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on väiksem kui esimene tulukvintiilipunkt, ja viiendasse tulukvintiili need, kelle sissetulek ületab neljanda tulukvintiilipunkti, seega on äärmised kvintiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Täiskasvanu – vähemalt 18-aastane leibkonnaliige (küsitluspäeva seisuga) või leibkonnaliige, kel on leibkonnas partner või laps.

Täiskasvanu ja laps(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe 0–17-aastase lapsega leibkond.

Töötava liikmega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks vähemalt 15-aastane töötav liige.

Töötu leibkond – leibkond, kus keegi ei tööta ja kus on vähemalt üks vähemalt 15-aastane töötu liige (st, et ta ei tööta, otsib tööd ja asuks kahe nädala jooksul tööle).

Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja üks 0–17-aastane laps.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

Isik

Leibkond

Eestis alaliselt elavad vähemalt 15-aastased inimesed ja nende leibkonna liikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

Kogu Eesti

Piirkondlikud üksused (Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti)

Maakonnad

Linnalised asulad, maa-asulad

2004–…

Ei ole rakendatav

Leibkonnad – arv

Protsent leibkondadest

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkonna elamistingimused / Eluruumid“ tabelites,

valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkonna elamistingimused / Leibkonnad elukoha järgi“ tabelites,

valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkonna elamistingimused / Leibkonnad tüübi järgi“ tabelites ja

valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkonna eelarve / Aasta kulutused“ tabelis:

LE27: Ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum, 30 päeva minimaalse toidukorvi maksumus ja mittetoidukulutuste maksumus.

Tabelite LER31, LER32 ja LER33 allikaks on sotsiaaluuring, teiste tabelite puhul leibkonna eelarve uuring.

Peale 2007. aastat tabelites LER22, LER23 ja LER25 enam andmeid ei uuendata. Arvestusliku elatusmiinimumi tabelis LE25 on andmed aastate 1998–2004 kohta ning tabelis LE24 andmed 2004–2009 kohta.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)

Elatusmiinimum. Metoodika

Leibkonna eelarve uuring. Metoodika (2010)

Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Leibkondade elamistingimused avaldatakse vaid tavaleibkondade kohta, institutsioonides elavate leibkondade kohta statistikat sotsiaaluuringute põhjal ei ole.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Rahvastikuregistris esineb isikute (ja ka leibkondade) alakaetust.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Andmed avaldatakse 90 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 90).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Leibkonna eelarve uuringus kasutatakse Eurostati välja töötatud klassifikaatorit COICOP-HBS. Eesti andmed on võrreldavad teiste sama klassifikaatorit kasutavate riikide andmetega.

Leibkonna eelarve uuringut alustati 1995. aastal leibkonna sissetulekute ja kulutuste uuringuna (LSKU). Kasutati intervjuu- ja päevikumeetodit. Kõigepealt täideti osaleva pere kohta ankeet. Sissetulekute, maksude ja kulutuste päevikut ning toidukulutuste päevikut täitis pere kuu aja jooksul. Iga uuringusse sattunud peret küsitleti mitu korda, valimisse võeti pere iga kolme kuu tagant.

2000. aastal uuendati uuringut – muutus valimi võtmise viis, lisati ankeeti küsimusi, lisati järelküsitlus.

2008. ja 2009. aastal uuringut ei tehtud.

2010. aastal uuendati uuringut – muutus valimi võtmise viis, vähendati ankeetide ja päevikute arvu, alles jäi vaid leibkonnaankeet ja päevik, mida leibkond peab 2 nädala jooksul. Ankeeti lisati küsimused suuremate ostude kohta eelnenud 12 kuu jooksul, samuti eluasemekulude kohta eelnenud kuul.

Statistikaamet alustas 2004. aastal sotsiaaluuringut põhiuuringuga, millele eelnesid 2001., 2002. ja 2003. aastal prooviuuringud. Esimesed pikilõike andmed pandi kokku 2008. aastal, kui uuringu lõpetas esimene paneel neli aastat uuringus olnud leibkondi.

Leibkondade tarbimiskulutused ja elamistingimused on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Sarnaste muutujatega seotud, kuid erinevatest allikatest (harmoniseeritud tarbijahinnaindeksid, Eesti Sotsiaaluuring (ESU), rahvamajanduse arvepidamine) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemist saadakse andmed isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 40003 „Sotsiaaluuring“ ja 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ andmeid.

Aasta

Kvartal

Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad. Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite kohta on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil.

Valim võetakse kõigi Eestis elavate vähemalt 15-aastaste alaliste elanike hulgast, v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonides viibijad. Alaline Eesti elanik on isik, kes on viibinud Eestis või kavatseb siin viibida vähemalt ühe aasta. Valim võetakse süstemaatilise valiku teel rahvastikuregistrist. Valimisse kuulub üle 7000 leibkonna aastas.

Andmeid kogutakse statistikatööga 40003 „Sotsiaaluuring“ ja 40203 „Leibkonna eelarve uuring“.

Sotsiaalkindlustusametilt saadakse andmed FTP-serveri kaudu.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Arvestuslikku elatusmiinimumi korrigeeritakse iga-aastaselt tarbijahinnaindeksiga. Loe rohkem elatusmiinimumi kohta siit: Elatusmiinimum. Metoodika.

Ei korrigeerita

Puuduvad