Taimekasvatus 2015

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Ege Kirs

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

ege.kirs [at] stat.ee

625 9236

10/02/2023

10/02/2023

Esialgsed hinnangud põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagi ja saagikuse kohta

Kasutatav põllumajandusmaa, põllumajanduskultuuride kasvupind ja koristuspind, saak ja saagikus

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta

Mahepõllumajandusmaa kasutus, mahepõllukultuuride kasvupind, maheviljapuude ja -marjaaedade kasvupind, mahepõllukultuuride saak

Orgaanilise, mineraal-, lubiväetisega väetatud pind ja kasutatud lubiväetise kogus, loomasõnnikus sisalduvate toitainete kogus

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK)

Põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslikud väikeüksused

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajandusmaa hulka kuuluvaks alates 2007.aastast.

Kasvupind – põllukultuuri all olev pind.

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Koristuspind – see osa kasvupinnast, millelt aruandeaastal koristati saak.

Külvatud seeme – aruandeaastal kulunud seemnekogus.

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandusameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Orgaaniline väetis – väetamiseks mulda manustatav orgaaniline aine.

Puukool – avamaal (k.a katmikalal) kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks.

Põldude lupjamine – maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil. Lupjamiseks sobivad kohalikud ained: klinkritolm, lubjakivijahu, dolomiidijahu.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.

Põllumaa jaguneb järgmiselt:

- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kartuli kasvupind;

- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;

- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;

- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;

- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;

- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;

- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;

- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;

- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;

- söödakultuuride seemnekasvatuspind;

- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik väikeüksus – põllumajanduslikust majapidamisest väiksem ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreerimata maakasutusega üksus, kus on vähemalt kas:

- 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või

- 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või

- kolm mesilasperet.

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille maakasutus on kas registreeritud PRIAs või mis ületab põllumajandusliku majapidamise lävendi.

Kuni 2019. aastani oli põllumajandusliku majapidamise lävend:

- vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või

- alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.

Alates 2020. aastast on põllumajandusliku majapidamise lävend vähemalt

- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad või

- 2 hektarit põllumaad või

- 0,5 hektarit kartulit või

- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat või

- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole või

- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (välja arvatud puukoolid) või

- 100 m2 katmikalasid või

- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.

Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Saagikus – kasvupinna iga hektari kohta aruandeaastal koristatud saak.

Saak – koristatud pinnalt saadud saak, k.a oma tarbeks (katmikkultuuride vastava kultuuri kogusaak on kõikidest külviringidest saadud summaarne saak).

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga.

Sertifitseeritud seeme – seeme, mille põlvnemine, liigi- ja sordiehtsus ning -puhtus ja kvaliteet ning taimetervisenõuetele vastavus on kontrollitud rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt ning pakendid suletud ja märgistatud Põllumajandusameti järelevalve all.

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid, oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad).

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine

Põllumajanduslik väikeüksus

Põllumajanduslikud majapidamised, kus on kasutatavat põllumajandusmaad

FREIM

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend majapidamistest, kel on kasutatavat põllumajandusmaad

Kogu Eesti

Maakonnad

1980–…

Ei ole rakendatav

Külvipind, koristuspind, kogupind (puukoolid), kandeealine pind (pikaajalised kultuurid), väetatud pind – ha

Kogusaak, väetise kogus, toitainete kogus – tonn

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta – kilogramm

Saagikus – kilogrammi hektari kohta

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Pressiteade „Taimekasvatus“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudiskiri.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajandussaaduste tootmine / Taimekasvatussaaduste tootmine“ tabelites:

PM0281: Põllumajandusmaa ja -kultuurid maakonna järgi

PM032: Taliviljakülv maakonna järgi

PM061: Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta

PM0645: Orgaanilise väetisega väetatud pind maakonna järgi

PM0646: Loomasõnnikus sisalduv lämmastik, fosfor ja kaalium maakonna järgi

PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile

PM069: Põldude lupjamine põllumajanduslikes majapidamistes

PM07: Mahepõllumajanduskultuuride kasvupind ja saak

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“ ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:167:0001:0011:ET:PDF

Handbook for annual crop statistics

Vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 543/2009 koostatakse iga kolme aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Maaeluministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Metoodika ja korraldus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 543/2009 nõuetega.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Püütakse vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, sh minimiseerides freimi ala- ja ülekaetust.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Kasvupindade, kandeealiste pindade, saagi ja saagikuse andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat. Eesti tasemel on andmed võrreldavad maakondade lõikes.

Andmed on ajaliselt võrreldavad. Alates 2015. aastast on mineraalväetiste toimeainete kogused saadud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) väetiste kasutamise andmetest arvutatud indeksite alusel.

Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades erinevate allikate samu näitajaid. Taimekasvatustoodangu andmed on sisendiks põllumajanduse majandusarvestusele. Kasvupindade osas kasutatakse sisendina Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmeid. Põllumajanduse struktuuriuuringute ja põllumajandusloenduste aastatel on ka need andmed sisendiks taimekasvatuse andmetele. Mahepõllumajanduse andmete sisendiks on Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri andmed.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. Eurostati andmebaasis vastavad Eurostati metoodikale ainult põllumajanduslike majapidamiste ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeritud maakasutusega üksuste andmed.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 1829

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Saak (andmed 15. septembri seisuga) 1,2;

Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine 0,9

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 14 813. Objektide arv taimekasvatuse valimis on 1683 ja saakide valimis 628.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) saadakse andmed põllumajanduskultuuride kasvupinna kohta taimekultuuride ja isikute kaupa.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registrist saadakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse koondandmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 21216 „Põllumajanduslike väikeüksuste arvestus“ ja 21210 „Põllumajandusloendus“ andmeid.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Saak“ ja „Taimekasvatus“.

Administratiivandmed saadakse e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega.

Esialgsed kasvupindade hinnangud koostatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri kasvupindade andmete alusel, kasutades vajadusel mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike kodumajapidamiste kasvupinnad.

Esialgsed saakide hinnangud koostatakse koostöös maaeluministeeriumiga, kasutatakse PRIA kasvupindade andmeid ja põllumajanduslikelt majapidamistelt kogutud andmeid 15. septembriks koristatud saagi kohta.

Lõplikud taimekasvatuse andmed koostatakse PRIA kasvupindade ja taimekasvatuse uuringu andmete alusel, kasutades vajadusel mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike kodumajapidamiste andmed.

Mineraalväetistega mulda viidud toitainete koguse andmed koostatakse põllumajandusuuringute keskuse põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi kogutud toitainete koguse andmete alusel, kasutades mudelipõhist arvestust.

Loomasõnnikus sisalduvad toitained leitakse loomade arvu korrutamisel vastava loomaliigi sõnniku koefitsiendiga. Arvutustes kasutatakse põllumajandusministri 14.07.2014 määruses nr 71 „Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid“ esitatud sõnniku koefitsiente.

Mahepõllumajandusandmed koostatakse Põllumajandus- ja Toiduameti andmete järgi.

Põllumajanduslike majapidamiste andmeid, mida ei saa haldusandmekogudest ega mudelarvutustena, kogutakse igal aastal küsimustikega „Saak“ ja „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“. Majapidamiste üldkogumis on kõik aktiivsed majapidamised statistilisest põllumajanduslike majapidamiste andmekogust. Valimid kihistatakse standardtoodangu rühmade järgi. Vähemalt 200 000-eurose standardtoodanguga majapidamisi vaadeldakse kõikselt. Teistest majapidamistest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

Põllumajanduslike kodumajapidamiste kasvupindade andmeid kogutakse vähemalt kord iga kümne aasta jooksul, saakide andmed on hinnangulised ning arvutatakse kodumajapidamiste kasvupindade ja majapidamiste andmete alusel määratud keskmiste saagikuste alusel.

Riigi koondandmed saadakse majapidamiste ja PRIAs registreeritud maakasutusega üksuste ning kodumajapidamiste andmete summeerimisel.

Ei korrigeerita

Puuduvad