Töötasu (mees- ja naistöötajate tunnitasud) 2015

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Krista Vaikmets

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

krista.vaikmets [at] stat.ee

5468 0742

13/01/2026

13/01/2026

Mees- ja naistöötajate tunnitasud ametiala pearühma, ametiala, tegevusala, hariduse, vanuserühma, tööstaaži ja lepingu liigi järgi

Mees- ja naistöötajate brutokuutöötasu ja brutotunnitasu detsiilid ja mediaan ametiala pearühma ja tegevusala järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

Detsiilid – jaotavad töötajad kümnesse võrdsesse gruppi. Esimene detsiil näitab töötasu summat, millest 10% töötajaid saab väiksemat töötasu ja 90% suuremat töötasu. Viies detsiil on samal ajal ka mediaan, millest pooled töötajad saavad suuremat ja pooled väiksemat töötasu.

Keskmine brutotunnitasu oktoobris – oktoobrikuu eest arvestatud töötasu ajatöö ja tükitöö eest, lisatasu ületundide, öötöö, rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kuupreemia, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jm regulaarselt makstava lisatasu ning töötatud tundide arvu suhe.

Osalise tööajaga töötaja – isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.

Täistööajaga töötaja – isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorraeeskirja järgi.

Tööaja eest arvestatud brutotöötasu oktoobris – oktoobrikuu eest arvestatud töötasu ajatöö ja tükitöö eest, lisatasu ületundide, öötöö, rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kuupreemia, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jm regulaarselt makstav lisatasu.

Siia ei kuulu kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jm ebaregulaarne preemia ja lisatasu; mitterahaline tasu; hüvitised töösuhte lõpetamisel ja haigestumise korral; ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul jt.

Töötatud tundide arv oktoobris – täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tunnid oktoobris (sh töö ettevalmistamise, seadmete hooldusremondi, töövahendite puhastamise, töökäskude ja aruannete täitmise aeg; töökohal oldud, kuid mittetöötatud aeg, näiteks seadmete lühiajalise seiskumise jm aeg; kohvi- ja teepausi aeg) ning ületunnid.

Palgatöötaja

Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused ja organisatsioonid (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest majandusüksustest (v.a palgatöötajateta majandusüksused)

Kogu Eesti – tegevusala põhigruppide kaupa (EMTAKis märgitud tähtedega)

Maakonnad – mees- ja naistöötajate brutotunnitasu ja mediaan ametiala pearühma järgi

2005–…

Ei ole rakendatav

Töötasu – euro

Aasta

Kuu

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1916/2000, 8. september 2000, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 698/2006, 5. mai 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 530/1999 seoses tööjõukulude ja töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1738/2005, 21. oktoober 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1916/2000 seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: http://www.stat.ee/76709.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Üle nelja aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Majandus / Palk ja tööjõukulu“.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“ ja 21108 „Palgalõhe“.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1916/2000, 8. september 2000, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1738/2005, 21. oktoober 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1916/2000 seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 698/2006, 5. mai 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 530/1999 seoses tööjõukulude ja töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega

Eurostatile esitatud kvaliteediaruanne

Üldkogumi, valimi ja vastanute arv ning veahinnangud on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning valikuvead on avaldatud statistika andmebaasis.

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Esialgsed andmed avaldatakse hiljemalt 18 kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu (T + 18 kuud).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Töötasu statistika on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (statistikatöö 21101 „Töötasu“) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme (erinevused kaetuses, definitsioonides ja/või metoodikas).

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt arvutusreeglitele.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 80 900. Objektide arv valimis on 10 000.

Alla 150 töötajaga ettevõtetest, asutustest ja mittetulundusühingutest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik ettevõtte suurusgrupi ja tegevusala kahekohalise koodi järgi. Vähemalt 150 töötajaga ettevõtted ja asutused on uuritud kõikselt, kuid nende töötajatest on tehtud lihtne juhuslik valik.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Kasutatakse Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (TÖR) andmeid.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Üle nelja aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest/ettevotete-uuringud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Töötasu struktuur“.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Tegemist on kaheastmelise laiendusteguriga. Kõigepealt leitakse laiendustegur uuritavatele üksustele ning seejärel igale töötajale.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Töötajale makstud tunnid ja tasu, mis on mõjutatud tasustamata puudumistest, korrigeeritakse vastavaks makstud tundide ja tasudega, nagu töötataks terve kuu.

2015. aastani oli statistikatöö nimetus „Mees- ja naistöötajate tunnitasu“.