Suur osa Eesti põllumajandusmaast ja loomakasvatusest on mahe

Uudis
Postitatud 1. juuni 2023, 8.00 , analüütik Ege Kirs

2022. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal. Mahemaa pind on aasta-aastalt pidevalt suurenenud ja Euroopas hoiab Eesti selle tulemusega Austria järel teist kohta. Lamba- ja kitsekasvatusest on tunnustatud mahe 44% ja veisekasvatusest 18%.

2022. aastal oli Eesti mahepõllumajandusmaa suurus 231 000 hektarit, mis moodustab 23% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Sellest 211 000 hektarit on juba täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja 20 000 hektarit veel üleminekuajal. Mahemaa hulka arvestatakse vaid põllumajandus- ja toiduameti tunnustusega täielikult mahepõllumajanduslik ja sellele üle minev maa.

Üleminekuperioodi läbinud ehk täismahedat teravilja kasvatati 2022. aastal 48 900 hektaril, kaunvilja 6600, köögivilja ja maasikaid 250 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu oli kokku 2200 hektarit. Mahedalt kasvatava kartuli kasvupind oli eelmisel aastal 105 hektarit.

Maheteravilja kogusaagiks kujunes 2022. aastal rekordiline 120 000 tonni. Sellega said ületatud varasemad rekordid ehk 2019. aasta 101 000 tonni ja 2020. aasta 99 000 tonni. Mahekaunvilja kogusaak oli eelmisel aastal 9600 tonni, mis on samuti hea tulemus. Kartuli kogusaak oli 1400 tonni, mis on 7% vähem kui aasta varem.

Mahepõllumajanduses ei kasutata kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ning seega jäävad kultuuride hektarisaagid tavapõllumajandusega võrreldes oluliselt väiksemaks. Näiteks teravilja keskmine saagikus oli eelmisel aastal 4,2 tonni hektarilt, kuid maheteraviljal 2,5. Kartuli keskmine saagikus oli 23 tonni hektarilt, mahekartulil aga 12,9 tonni.

Maheloomakasvatuses toodeti eelmisel aastal kokku 3800 tonni maheliha, 8100 tonni mahepiima ja 5,9 miljonit mahemuna. Kõige populaarsemad on mahelamba, -kitse- ja ka maheveise kasvatus. Mahelammaste ja -kitsede osatähtsus kõigist Eesti lammastest ja kitsedest oli 44%. Veisekasvatuses oli tunnustusega maheloomade osatähtsus 18%, mis tähendab 44 300 maheveist. Maheseakasvatus on Eestis vähepopulaarne – ligi 302 000 seast oli mahesigu Eestis eelmisel aastal ainult 750.

Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse registri alusel. Mahepõllumajandustoodangu arvestust peetakse ainult täielikult mahepõllumajanduslike saaduste osas.

Vaata lähemalt andmebaasist: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__pellumajandus__pellumajandussaaduste-tootmine__taimekasvatussaaduste-tootmine/PM07

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__pellumajandus__pellumajandussaaduste-tootmine__loomakasvatussaaduste-tootmine/PM197

 

29. märtsil on statistikaameti infotelefon suletud. Häid pühi!