Uudis
Uudis
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Uudis
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Uudis
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Uudis
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Uudis
Vaesuses elavate inimeste arv on aastaga vähenenud, tajutav ilmajäetus kasvanud
Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra.
Uudis
Mäetööstuse 10,4% kasvu juures tööstustoodang tervikuna siiski vähenes
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10,4% ja energeetikas 0,9%, kahanes aga töötlevas tööstuses 2,1%.
Uudis
SKP kiirhinnang: majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal 2024. aasta kolmandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus aeglustus. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 0,7%.
Uudis
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori osakaal SKP-s on kaheksa aastaga kasvanud veerandi võrra
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2022. aastal 5 miljardi euroni. Energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna kaupade ning teenuste toodang moodustas sellest ligi kaks kolmandikku ehk 3,1 miljardit eurot. Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) on võrreldes 2014. aastaga suurenenud veerandi ehk ühe protsendipunkti võrra.
Uudis
Septembris vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta septembris 839 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 4%.
Uudis
Tallinn kolm päeva Euroopa statistika pealinnana: uued tehnoloogiad ja kasutajate vajadused muudavad statistikaasutuste tööd oluliselt
Ühiskonna muutuvatele vajadustele paremaks vastamiseks saaksid Euroopa statistikaametid võtta endale täiendavaid ülesandeid ning pakkuda lisaks riiklikule statistikale uusi andmeteenuseid. Samal ajal tuleb säilitada enda roll kvaliteetsete andmete usaldusväärse allikana. Just sellised mõtted suunasid arutelusid möödunud nädalal Tallinnas toimunud Euroopa statistikaametite iga-aastasel konverentsil DGINS.
Uudis
Ehitushinnaindeks jäi kolmandas kvartalis võrreldes eelnevaga samaks
Statistikaameti andmetel jäi ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga samale tasemele, võrreldes 2023. aasta sama ajaga tõusis indeks 1,8%.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes septembris aastaga 0,5%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.
Uudis
Tähista statistikapäeva ja ava aken andmemaailma!
Sel pühapäeval, 20. oktoobril tähistatakse üheksandat korda Euroopa statistikapäeva, mis seekord keskendub küsimusele, kuidas aitab riiklik statistika mõista ühiskonnas toimuvat. Kuidas aga jõuda andmeteni, mida riiklikud statistikategijad toodavad? Kuidas andmeid lugeda ja kuidas neist väärtust luua? Statistikaamet vaatas üle andmetarkuse 3 sammast.
Blogi
Statistikaameti andmekool #14: kuidas statistikaamet teab, et ma elan tegelikult Tartus, mitte Põlvas?
Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.
Uudis
Kuidas muuta andmete kasutamine riigis efektiivsemaks? Maksu-ja tolliamet jagab kogemust
Korrastatud andmevarad aitavad luua paremaid teenuseid maksumaksjatele ja hoida kokku riigi ühist raha. Nii kirjeldab maksu- ja tolliametis (MTA) andmevarade korrastamist juhtiv Alvar Pihlapuu andmehalduse kõige olulisemat eesmärki. Aga kuidas saada andmed korda? Statistikaamet ja MTA annavad nõu.
Blogi
Kuidas läheb meie keskkonnal?
Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.