Uudis
Blogi
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Blogi
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.
Uudis
Statistikaameti oivakeskus aitab tõsta andmehalduse võimekust kogu avalikus sektoris
Statistikaamet on viimastel aastatel toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist ning andmekvaliteedi jälgimise metoodika kasutuselevõttu asutustes. Järgmise sammuna keskendume tervikliku võimekuse kujundamisele, mis aitab asutustel paremini täita riigi tasandi eesmärke.
Uudis
2026. aasta esimesel poolel peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui aasta varem
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta esimesel poolel ehk jaanuarist juunini majutusettevõtetes 1,66 miljonit turisti, mida on 4% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Välisturiste oli 5% ja siseturiste 3% rohkem kui mullu.
Uudis
Arvamusfestivalil otsiti võimalusi, kuidas muuta andmed Eesti supervõimeks
Rahvaloenduse poolt ellu kutsutud Arvamusfestivali arutelul „Muugime andmete abil lahti rikkuse valemit“ leiti, et Eesti on oma andmemajandusega õigel teel, kuid andmekirjaoskus on kindlasti asi, millele peaks enam rõhku panema.
Uudis
Teise kvartali majanduskasv oli rekordiline (parandatud 31.08.2021)
Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.
Uudis
Statistikaameti rakendusse lisandus soopõhine palgainfo ja ka tulevikuprognoosid
Statistikaamet arendas edasi üle aasta tagasi valminud palgarakendust koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga. Selle tulemusena lisandusid rakendusse uued ametirühmad, naiste ja meeste kuupalkade võrdlus ning palga- ja pensioniprognoosid.
Uudis
Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas juulis 10%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 779 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10%.
Uudis
Keskmise palga kasvu veab endiselt info ja side valdkond
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 1538 eurot, mis on 7,3% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Uudis
Ehitusmaht suurenes 17% ja eelkõige kohaliku turu arvelt
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku 17% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18%.
Uudis
Urmet Lee: saame Euroopa ekspertidelt vahetu hinnangu oma tööle
Septembri alguses tulevad statistikaametisse väliseksperdid, et hinnata, kui hästi vastab siinne töö Euroopa statistikaameti Eurostati kvaliteedinõuetele ja Euroopa statistika tegevusjuhisele.
Uudis
Oodatava eluea kasv on pidurdunud, kuid elame kauem tervemana
Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,8 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 74,4 ja naistel teist aastat järjest 82,8 aastat. Tervena elavad mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat.
Blogi
Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Uudis
Juulis mõjutas tootjahinnaindeksit enim puidutöötlemine
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta juulis võrreldes juuniga 4,0% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 14,8%.
Blogi
Ettevõtte loomine on Eestis 30 aastaga muutunud imelihtsaks
Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.
Blogi
Taasiseseisvunud Eesti ettevõtetes on internet laialt ja kiirelt levinud
Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 oli esimese elektronkirja saatmisest siit Helsingisse möödas umbes aasta. Sealt edasi hakkas elektronposti kasutamine ja internet levima ülikoolidest ettevõttesse ja ka inimeste kodudesse. Tänapäeval ei kujuta enam ühegi ettevõtte tööd ette arvuteid ja internetti kasutamata. Statistikaameti analüütik Mari Soiela vaatas, kuidas on infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes aastate jooksul muutunud.