Otsingu tulemused

Statistikaamet taaselustas kohalike omavalistuste uudiskirja, millega loodame viia piirkondlikud andmed lähemale kohalike huviliste, otsustajate ja poliitikakujundajateni.

„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Arengudokumente koostades püstitatakse rida eesmärke ja kavandatakse tegevused, kuidas nendeni jõuda. See on üpriski lihtne ja loogiline, kuid arvatavasti tekitab ka küsimusi. Kuidas me üldse teame, millised võiksid olla ühe omavalitsuse arengu eesmärgid ja millele need tuginema peaksid?

Selle aasta lõpus stardib Eestis rahva ja eluruumide loendus. Mida on vaja selle olulise sündmuse kohta igal kohalikul omavalitsusel teada?

Äsja avaldas statistikaamet portaalis avaandmed.eesti.ee kohalike omavalitsuste rahulolu-uuringu andmestiku, kust leiab põhjalikke andmeid selle kohta, kui rahul on elanikud kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga.

Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Üks noorte ühiskondliku aktiivsuse näitaja on osalemine valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast.