Otsingu tulemused

Statistikaameti nelja kuu jooksul tehtud mitmele üleskutsele teatada dubleerivast andmekogumisest, laekus 54 ettepanekut. Nende põhjal tuvastati andmete täielik või osaline topeltküsimine 4 küsimustiku puhul.

Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indikaator oli 2016. aastal 1,28, millega Eesti oli Euroopa Liidu riikidest 13. kohal. Eesti edestab küll suurel määral Leedut ja Lätit, kuid Soomele järele jõudmiseks on veel pikk tee käia.

Eurostat avaldas Eesti statistikasüsteemi välishindamise tulemuste raporti. Raportis antakse Eesti statistikasüsteemile kõrge hinnang, samas juhitakse tähelepanu ka parendusvajadustele.

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.

Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal 21,6% ja absoluutses vaesuses 6,3% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses inimeste osatähtsus 1,7 protsendipunkti.

Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. See on ummiktee, sest kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia iga päev. Väljapääsuks on

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 13% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Kolmandas kvartalis tervikuna kasvas eksport 7%.