Otsingu tulemused

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe

ISBN 978-9985-74-547-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 180 lk Ilmus: 29.12.2014 Kogumik hõlmab puudega inimeste lõimumist nii kooli- kui ka tööelus. Analüüsitakse puudega inimeste materiaalseid võimalusi ja elatustaset ning selle mõju integratsioonile. Vaadeldakse puudega inimeste terviseseisundit ning vaba aja kasutamise võimalusi jms. Sisukord Puude kontseptuaalne käsitlus Tegevuspiiranguga rahvastiku käsitluste areng Tegevuspiiranguga elanike üldiseloomustus Tegevuspiiranguga inimeste leibkondade koosseis ja elamistingimused Puudega inimeste sotsiaalhoolekanne Tegevuspiiranguga

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%.

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 13,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 15,5% ja majade hinnad 9,1%.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas kolmandas kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 44% ja import 23%. Eestist eksporditi teenuseid 2,1 miljardi euro eest ja siia imporditi teenuseid 1,6 miljardi euro eest.

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 6,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 7,2% ja majade hinnad 6,3%.

Eesti meeskond saavutas 13.–15. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat korraldatud suurandmete programmeerimise maratonil (European Big Data Hackathon) Horvaatia ja Prantsusmaa järel kolmanda koha.