Millega köetakse Eesti kodusid?

Blogi
Postitatud 11. oktoober 2022, 12.31 , juhtivanalüütik Triinu Aug

Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.

Ehitisregistri andmetel köetakse pooli Eesti eramuid ainult tahkekütusega (puit, turvas, puitgraanulid, brikett jne), ülejäänutest enamikul on see lisavõimalus kütuseliigina olemas. Suuremat osa korteritest köetakse aga keskküttega. Maal asuvad ja ka üldiselt vanemad eluruumid toetuvad rohkem tahkekütuse võimalustele. Uuemad majad ja korterid, mis on ehitatud pärast 2016. aastat, kasutavad märgatavas osas elektritoitel õhk- või maasoojuspumbaga lahendusi.

Kütteliigid eramutes ja korterites
Kütteliik Eramud Korterid1
Ainus kütteliik (%) Üks kütteliikidest (%) Ainus kütteliik (%) Üks kütteliikidest (%)
Tahkekütus* 50,0 83,0 10,0 26,0
Keskküte 2,6 31,0 25,0 87,0
Elekter** 3,0 15,0 < 0,5 8,0
Küttegaas < 0,5 4,0 < 0,5 10,0
Vedelkütus < 0,5 2,5 < 0,5 41,0
* Kütmiseks kasutatakse puitu, turvast, briketti, puidugraanuleid, saepuru või muud taolist.
** Sh nii õhk- kui ka maasoojuspumbad.

Laias laastus elavad Eesti inimesed kas eramutes või korterites. Eramutes elab 29% (390 855), korterites1 aga 68% (904 758) ehk suurem osa Eesti elanikest. Eramuid (seega ka eramutes elavaid leibkondi) on kokku 154 422, kortereid (seega ka korterites elavaid leibkondi) on kokku 397 659. Alaealiste lastega pered moodustavad eramutes elavatest leibkondadest 30%. Korterites elavatest leibkondadest moodustavad alaealiste lastega pered pea sama suure osa – 27%.

Eramutes elavad inimesed on võrreldes korterielanikega sagedamini oma eluruumide omanikud. 78% eramus elavatest leibkondadest on oma maja omanikud, 11% üürivad maja ja 11% elavad majas, mis kuulub mõnele lähisugulasele, kes ise seal ei ela. Korteris elavatest leibkondadest 67% omavad seda elupinda, millel nad elavad, 22% üürivad ja 11% elavad korteris, mis kuulub mõnele lähisugulasele, kes ise seal ei ela. Seega on korterielanike hulgas kaks korda rohkem neid, kes oma eluruume üürivad.

Mõistetavalt asuvad eramud tunduvalt tihedamini maalistes piirkondades, samas kui kortermaju on rohkem linnalistes piirkondades. Eramud asuvad 63% ulatuses maalistes, 12% ka väikelinnalistes ja 25% linnalistes piirkondades. Korterid asuvad 76% ulatuses linnalistes, 17% ka väikelinnalistes ja 7% maalistes piirkondades.

Eramutes ja korterites kasutatav küttetüüp

59% eramutes kasutatakse ainult ühte kütteliiki. Samas korterites on ainult üks kütteliik 35%-l ning võrreldes eramutega on levinum kahe kütmislahenduse olemasolu (58% vs. 30%).

Kõigist eramutest pooled on köetavad ainult tahke kütusega. Tahkekütte võimalus on olemas aga 83%-l, see tähendab, et eramus on olemas ahi, mida saab vajaduse korral kasutada või siis on kasutatavale ahjule lisaks olemas mõni muu küttevõimalus. Ainult tahkeküttel kortereid on 10%, kuid sama palju on ka kortereid, kus on nii keskküte kui ka tahkekütte võimalus.

Keskkütte kasutamise võimalus on olemas 31,1%-l eramutest, kõige sagedamini kasutatakse seda koos tahkeküttelahendustega. Ainult keskküte on kütteliigiks 2,6%-l eramutest. Korterite puhul on keskküte muidugi kõige populaarsem. 39% korteritest on sellised, kus keskküte toimib vedelküttel (näiteks õlikatlal). Küll aga on teada, et õliradiaatorite kasutamine oli populaarsem pool sajandit tagasi ja praeguseks on paljud sellistest vahetatud tänapäevasemate ja odavamate lahenduste vastu, kuid andmetes see ei kajastu. Andmete põhjal on ainult keskküte 25%-l korteritest.

Elektriga (sh maa- ja õhksoojuspumpadega) on köetavad 15% eramutest. Ainult elektrile toetuvad 3%. Elektriga köetavaid kortereid on marginaalselt.

Küttetüüp ja hoone ehitusaasta

Uutest eramutest ehk 2016. aastal või hiljem ehitatutest kasutavad pea 60% kütmiseks õhk- või maasoojuspumpa. Ainult õhksoojuspumbaga eramuid on 6,5% ja ainult maasoojusel maju on 11,5%. Teised levinumad kombinatsioonid moodustuvad keskküttest, gaasist ja tahkest kütusest. Uutest korteritest on 54% ainult keskküttega ja 20%-s kasutatakse gaasi ja keskkütet. Kuid võrreldes varem ehitatutega on tunduvalt rohkem õhk- või maasoojust kasutavaid kortereid – pea 15%.

Vanematest pärast taasiseseisvumist ehitatud majadest 24% kasutab ainult tahkeid kütmisvõimalusi, 23% tahket kütust koos keskküttega. Ülejäänu moodustavad erinevad tahke-, kesk-, gaasi- ja elektrikütte kombinatsioonid. Õhk- või maasoojust kasutavad eramud moodustavad kokku 9%. Sel ajal ehitatud korteritest kasutavad 29% ainult keskkütet, 40% keskkütet koos gaasi või vedelkütusega ning 6% koos tahke kütuse lahendusega. Palju rohkem on võrreldes uuemal ajal ehitatud korteritega ka ainult tahkel kütusel olevaid kortereid.

Veel vanemate majade (ehk ehitusaastaga 1990 ja vanemad) puhul on domineeriv tahkeküte iseseisvalt (65%) või koos keskküttega (17%). Rohkem on ka neid eramuid, kus küttelahendused üldse puuduvad või infot selle kohta Ehitisregistris pole. Ülejäänud kombinatsioonid on marginaalsed. Vanade korterite puhul on domineeriv keskküte iseseisvalt, koos vedelkütuse või gaasiga ning palju on ka tahkeküttel kortereid.

Küttetüüp ja asukoht

Ainult tahke kütusega köetavatest majadest asuvad 74% maal, 7% väikelinnalistes ja 19% linnalistes piirkondades. Linna suurust arvesse võttes on selliseid eramuid palju näiteks Rakvere ja Kuressaare linnas.

Eramuid, kus on tahke kütusega kütmisele lisaks ka mõni muu lahendus, on tunduvalt rohkem ka väikelinnalistes (16%) ja linnalistes piirkondades (31%).

Maasoojuse ja elektriga köetavatest eramutest pooled asuvad maal, kolmandik väikelinnalistes ning väiksem osa linnalistes kohtades. Õhksoojuse ja elektri puhul asuvad samuti pooled eramutest maal, kuid ülejäänud jagunevad linnaliste ja väikelinnaliste piirkondade vahel võrdselt (25% ja 25%).

Ainult keskkütet kasutavad majad asuvad kõige suuremas osas linnalistes kohtades, kuid keskkütte võimalusega majasid on üsna võrdselt nii maalistes kui linnalistes piirkondades.

Kõige vähem (alla poole) on ainult tahkel kütusel eramuid Harju- ja Tartumaal, enim Hiiu- Võru- ja Valgamaal (~ 70%). Harju- ja Tartumaal moodustavad võrreldes teiste maakondadega tunduvalt suurema osa keskkütet kasutavad või vähemalt selle kasutamise võimalust omavad eramud.

Arvatavalt on korterite puhul asukoha mõttes küttetüüpide peamine erinevus see, et maal on palju suurem osakaal ainult tahkeküttel või koos keskküttega tahkel kütusel olevaid kortereid. Erinevus on märgata ka selles, et õhk- või maasoojuspumpa kasutavad korterid asuvad pigem linnalistes või väikelinnalistes piirkondades.

Kõige vähem on keskküttega kortereid Põlva, Valga ja Hiiu maakonnas (alla kolmandiku). Suurel osal Põlvamaa korteritest puudub statsionaarne küttesüsteem, Valga- ja Hiiumaal moodustavad suurema osa aga tahkeküttel korterid.

 

Allikad:

Leibkondade ja isikute andmed põhinevad 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemustel.

Küttetüüpide info on võetud Ehitisregistrist seisuga 31.12.2021.


1 Eluruum, mis asub vähemalt kahekorterilises elamus

23. veebruaril  töötab statistikaameti infotelefon kella 12-ni. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!