Töötasu struktuuriuuring

Mis uuring see on?

AndmeNele

Töötasu struktuuriuuring annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas kujuneb töötajate töötasu tegevusala, ametiala, soo, vanuse ning haridustaseme järgi. 

Uuringu tulemused aitavad riigil ja ettevõtjatel mõista töötasude erinevusi, jälgida muutusi tööturul ja saada täpsema ülevaate palgalõhest.

Töötasu stuktuuriuuring toimub 2027. aasta I pooles. Uuringu käigus kogub statistikaamet Eesti tööandjatelt detailseid andmeid töötajate töötasu ja tööaja kohta. Seejuures kasutab statistikaamet võimalikult palju olemasolevaid registriandmeid, näiteks töötamise registrist (TÖR) ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) andmeid. Andmeid, mida ei ole võimalik registritest kätte saada, kogutakse elektroonse küsimustikuga. Selleks, et andmete esitamine oleks ettevõtjatele võimalikult vähe koormav, palume veenduda, et ettevõtte andmed TÖRis oleksid ajakohased.

Uuringut viiakse ühtse metoodika alusel läbi kõikides Euroopa Liidu riikides.

Kelle tellimusel uuringut korraldatakse?

Töötasu struktuuriuuringu korraldamise aluseks on riikliku statistika seadus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/941 ning Euroopa Komisjoni rakendusmäärus 2025/1526.

Uuringu korraldamine põhineb Euroopa Liidu (EL) õigusaktidel, millega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus koguda ja esitada võrreldavat statistikat töötasude ja tööturu kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/941 sätestab Euroopa ettevõtlusstatistika raamistiku ning näeb ette muu hulgas töötasu struktuuri andmete kogumise iga nelja aasta järel. Kogutud andmeid kasutatakse EL-i ja liikmesriikide tööhõive-, sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamiseks ning hindamiseks.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/1526 täpsustab töötasu struktuuri uuringu raames kogutavad andmed, nende tunnused ja määratlused ning andmete esitamise nõuded. Ühtsed nõuded tagavad, et liikmesriikides kogutud andmed on omavahel võrreldavad ning võimaldavad analüüsida töötasude kujunemist ja erinevusi EL-i tasandil.

Eestis korraldab uuringut statistikaamet, lähtudes EL-i õigusaktidest tulenevast kohustusest. Uuringu andmeid kasutatakse Eesti tööturu ja töötasude analüüsimiseks ning edastatakse Euroopa Komisjonile (Euroopa statistikaametile ehk Eurostatile), kes koostab nende põhjal Euroopa Liidu ühtset statistikat.

Kaasrahastanud Euroopa Liit

Töötasu struktuuriuuringut kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Vastavalt riikliku statistika seadusele (§ 28) on on osalemine uuringusse kaasatud ettevõtetele kohustuslik. Andmete kogumise õiguslike aluste kohta saab täpsemalt lugeda statistikaameti veebist.  

Milleks neid andmeid vaja on?

Statistikaameti regulaarne palgastatistika näitab, milline on keskmine ja mediaanbrutopalk Eestis konkreetsel ajahetkel. Töötasu struktuuriuuring annab detailse info tunnipalkade kohta, mida ei ole võimalik kätte saada regulaarsest palgastatistikast. Nii on võimalik võrrelda, kui palju teenitakse ühe töötunni eest eri ametites ning erinevad töötasud näiteks hariduse, tööstaaži või lepingu liigi lõikes. Uuring võimaldab täpsemalt uurida ka palgalõhe põhjuseid.

Statistikaamet edastab pseudonüümitud andmed Eurostatile. Kuna uuringut viiakse läbi ka kõigis teistes Euroopa Liidu riikides, on need andmed vajalikud ka rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks – ning annavad Eesti ettevõtjatele võimaluse võrrelda siinseid tunnipalku EL riikide omadega.

Andmete peamised riigisisesed tarbijad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium, rahandusministeerium, Eurostat, rahvusvaheline tööorganisatsioon (ILO), teadlased, majandusanalüütikud, meedia ning statistikaamet (makromajandusstatistika tegemisel).

Kui sageli uuring toimub?

Uuringut korraldatakse iga nelja aasta järel.

Kuidas valitakse uuringus osalejad?

Selleks, et koguda võimalikult täpset palgastatistikat ning et uuringu tulemusi saaks üldistada kõigile Eesti ettevõtetele, kaasatakse uuringusse nii väiksemaid kui suuremaid ettevõtteid. Kuni 150 töötajaga ettevõtetest, asutustest ja mittetulundusühingutest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuvalik ettevõtte suurusgrupi ja tegevusala kahekohalise koodi järgi. Lisaks kuuluvad valimisse kõik vähemalt 150 töötajaga tööandjad, aga nende töötajate seast tehakse uuringusse kaasamisel juhuvalik.

Kuidas andmeid kogutakse?

Statistikaamet kasutab võimalusel registriandmeid (TÖR ja TSD). Neid andmeid, mida ei ole võimalik registritest kätte saada, kogutakse tööandjatelt elektroonselt statistikaameti iseteeninduskeskkonnas. Valimisse kuuluvatele ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele saadetakse 2026. aasta detsembri lõpus e-kiri täpsema infoga. 
Võrreldes eelmise uuringuga peavad ettevõtjad täitma lühema küsimustiku, sealjuures on väikeste (1–9 töötajaga) ettevõtete küsimustik poole lühem. Küsimustikega saab 2027. aasta algusest tutvuda statistikaameti veebis.

Mis saab andmetest edasi?

Andmete kaitsmiseks on riikliku statistika seaduses kehtestatud ranged reeglid. Küsimustikus esitatud andmed lähevad andmekogumisrakendusest statistikaameti andmelao piiratud juurdepääsuga ossa. Sinna pääsevad ligi ainult uuringuga otseselt seotud töötajad, kes koostavad nende andmete alusel statistikaameti andmebaasis avaldatavat riiklikku statistikat. Avaldatavad andmed on koondandmed, mis ei võimalda ühegi isiku tuvastamist.

Statistikaamet rakendab isikuandmete kaitseks tehnilisi ja korralduslikke meetmeid. Isikustatud andmetele on juurdepääs üksnes selleks volitatud ja tööülesannetest tulenevalt õigustatud töötajatel. Statistika avaldatakse koondandmetena, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada. Samuti järgitakse statistilise konfidentsiaalsuse nõudeid, et vältida isikute otsest või kaudset tuvastamist avaldatud tulemuste põhjal.

Andmete säilitamise tähtajad on kehtestatud statistikaameti liigitusskeemis, mis on leitav statistikaameti veebilehelt dokumendiregistrist. Andmekaitse üldiste reeglite kohta saab lähemalt lugeda andmekaitse rubriigist.

Kus uuringu tulemused avaldatakse?

Statistikaamet avaldab töötasu struktuuriuuringu tulemused 2028. aastal statistika andmebaasis vastavalt avaldamiskalendrile.

Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

Statistikaameti tehtavad uuringud leiab uuringute ajakava lehelt. Veebiküsimustikele saab vastata statistikaameti iseteeninduskeskkonnas. Küsimuste korral palume ühendust võtta statistikaameti klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).
 

  • Miks ei võta statistikaamet kõiki andmeid maksu- ja tolliametist?

    Statistikaamet kasutab võimalikult palju olemasolevaid registriandmeid, kuid neis ei ole kõiki uuringuks vajalikke andmeid. Näiteks ei näita väljamakstud summa üksi, mitme töötunni eest tasu saadi või kuidas see kujunes. Seetõttu tuleb puuduvad andmed küsida tööandjalt.

    Milliseid andmeid ja miks peavad ettevõtted lisaks esitama?

    Tööandjatelt kogutakse selliseid andmeid töötasu, tööaja ja väljamaksete liikide kohta, mida ei ole võimalik saada registritest. 

    • Näiteks puuduvad registrites andmed tasustatud töötundide kohta, mille põhjal arvutatakse uuringu ühte põhinäitajat - tunnipalkasid. 
    • Töötundide andmeid kasutatakse ka soolise palgalõhe arvutamiseks. 
    • Lisaks ei ole võimalik registritest saada infot erinevate väljamaksete liikide kohta ehk millise osa töötasust moodustavad näiteks preemiad või lisatasu öötöö või vahetustega töö eest
    Miks valiti uuringusse just meie ettevõte?
    Kui teie ettevõtte on väiksem kui 150 töötajat, sattusite valmisse juhuvaliku teel. Kui teie ettevõtte on suurem kui 150 töötajat, olete valimisse kaasatud automaatselt. Valimisse kaastakse eri suurusega ja eri tegevusaladel tegutsevaid tööandjaid, et tulemused annaksid Eesti töötasudest usaldusväärse ülevaate.
    Meie ettevõte ei tegutsenud vaatlusperioodil või meil ei olnud palgatöötajaid. Mida teha?
    Palun teavitage statistikaametit, et saaksime kontrollida, kas ja millises ulatuses tuleb teil andmeid esitada. Sama tehke juhul, kui küsimustiku eeltäidetud töötajate nimekiri on tühi või ei vasta tegelikule olukorrale.
    Kas andmete esitamine on kohustuslik? Mis saab, kui me ei saa erakorralise juhtumi tõttu vastata?

    Valimisse kuuluvale ettevõttele on nõutud andmete esitamine kohustuslik riikliku statistika seaduse järgi. Kui on toimunud erakorraline juhtum, mille tõttu on näiteks hävinud ettevõtte dokumentatsioon ja andmeid ei ole võimalik esitada, palume sellest statistikaametile teada anda. 

    Riikliku statistika seaduse § 28 lg 5 järgi võib statistikaamet erandina ettevõtte andmete esitamise kohustusest osaliselt või täielikult vabastada, kui andmete esitamine on võimatu. 

    Andmete esitamisest vabastamiseks tuleb ettevõtte esindusõiguslikul isikul esitada allkirjastatud taotlus ning tõendid taotluses nimetatud põhjenduste kinnitamiseks. Lisaks sellele hindab statistikaamet konkreetsete andmete tähtsust vastavas valdkonnas statistika tegemisel.

    Miks esitab mõni väiksem ettevõte andmeid rohkemate töötajate kohta kui suurem?
    Eesti ettevõtetest moodustavad u 98% mikro- ja väikeettevõtted. Selleks, et uuringuga kogutav palgastatistika oleks võimalikult täpne, tuleb tasakaalustada uuringusse kaasatavate töötajate arvu ettevõtte kohta. Seetõttu küsitakse kuni 150 töötajaga ettevõtetelt andmeid kõigi töötajate kohta ning suurema tööandja töötajatest tehakse valik.
    Miks küsitakse töötajate kohta detailseid andmeid? Kas selleks on vaja nende nõusolekut?
    Töötasu sisuliseks võrdlemiseks on vaja teada näiteks töötaja ametiala, tööaega ja lepingu liiki. Riikliku statistika küsimustiku alusel andmete esitamiseks ei ole vaja iga töötaja eraldi nõusolekut. Statistikaamet kaitseb esitatud andmete konfidentsiaalsust.
    Miks küsitakse töötajate isikukoodi ja sünniaega?

    Statistikaamet kogub töötajate andmeid isikukoodi alusel, sest statistika tegemiseks on vaja teavet töötaja, mitte üksnes ettevõtte tasemel. Töötaja tasemel andmed võimaldavad analüüsida näiteks töötasude kujunemist ja erinevusi, töötajate jaotumist eri tegevusalade ja ametite vahel ning tööturu arengut. Ainult ettevõtte koondandmete põhjal ei oleks võimalik selliseid seoseid ja erinevusi piisava detailsusega hinnata. 

    Isikukood on vajalik registriandmete ühendamise ja andmete kontrollimise etapis. Pärast vajalike andmete ühendamist pseudonüümitakse andmed ehk isikut vahetult tuvastavad tunnused eemaldatakse ning edasine statistiline töötlemine toimub pseudonüümitud andmetega. Statistikaamet rakendab isikuandmete kaitseks tehnilisi ja korralduslikkemeetmeid. Isikustatud andmetele on juurdepääs üksnes selleks volitatud ja tööülesannetest tulenevalt õigustatud töötajatel. 

    Statistika avaldatakse koondandmetena, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada. Samuti järgitakse statistilise konfidentsiaalsuse nõudeid, et vältida isikute otsest või kaudset tuvastamist avaldatud tulemuste põhjal.

    Mida teha, kui peame oma ettevõttes töötundide ja tööpäevade arvu arvestust teisiti, kui uuringus nõutakse?
    Kontrollige esmalt, kas küsitud andmed on võimalik leida või arvutada ettevõttes olemasoleva teabe põhjal. Lähtuge küsimustiku juures olevast täitmisjuhendist. Kui te ei saa tegelikult töötatud aega usaldusväärselt kindlaks teha või mõne näitaja arvutamise viis jääb ebaselgeks, võtke enne andmete esitamist ühendust statistikaameti klienditoega.
    Kust saab abi?

    Küsimustiku täitmisel abistab statistikaameti klienditugi telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee). Tutvuge ka ettevõtete uuringute lehega.