Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid mais 0,1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1%. Eelmise aasta maiga võrreldes tõusis indeks aga 4,6%.
Esimeses kvartalis suurenes teenuste väliskaubandus enim EL-i väliste riikidega
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 5% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades enam kui 3 miljardi ja imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 548 miljonit eurot, mis on 98 miljonit vähem kui 2024. aasta esimeses kvartalis.
Täpsustatud andmetel tuleb majanduskasvu veel oodata
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 9,3 miljardit eurot.
Aprillis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv kiirenes
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta aprillis 900 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas müügimaht 6%.
Eesti inimeste oodatav eluiga on 79,5 aastat
Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79,5 aastat. Selle näitajaga tegi Eesti Euroopa riikidest viimase kolme aastakümne kõige suurema tõusu. Eestimaalaste tervena elada jäänud aastad sünnimomendil on 58,7.
Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2011 eurot
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 2011 eurot, mis on 6,1% kõrgem kui 2024. aasta samal perioodil.
Täpsed väliskaubanduse andmed annavad Eesti ettevõtetele konkurentsieelise
Ajal, mil tehisintellekt genereerib tõesena näivat infot, võivad täpsed väliskaubanduse andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise. Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.
KAART: Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril elab kokku 81 eri rahvust
Statistikaameti värskeimad rahvastikuandmed näitavad, et Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril Lasnamäel elab rohkem inimesi kui Rakvere linnas, Hiiu maakonnas või Alutagusel, Setomaal, Muhu saarel ja Narva-Jõesuus kokku. Kui Eesti tihedaimalt asustatud piirkonnas elab ainuüksi ühel ruutkilomeetril 16 186 inimest, siis hõredaimalt asustatud piirkonnas jaguneb sama suur rahvaarv 2704 ruutkilomeetrile.
Esimeses kvartalis ehitati 5% rohkem
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 3%.
Esimeses kvartalis suurenesid enim haiguskindlustuse kindlustus- ja väljamaksete summad
Statistikaameti andmetel tehti elu- ja kahjukindlustuse väljamakseid 2025. aasta esimeses kvartalis 107,9 miljoni euro eest ehk võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 1,2% rohkem. Kindlustusmakseid koguti 170,4 miljonit eurot, mis on 0,5% enam kui mullu samal perioodil.
Mullu müüdi rekordkoguses kalamarja
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus 5%. Kalamarja müüdi veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 1,4%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,0% ja tõusis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,4%.