Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine, makrotasand

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine näitab, millised institutsionaalsed sektorid ja millises mahus keskkonnakaitseteenuseid toodavad ja tarbivad, samuti keskkonnakaitseinvesteeringute suurust ning seda, millised sektorid lõplikult keskkonnakaitseteenuste eest maksavad. Arvepidamine annab makrotaseme mõõtme – võimaluse suhestada sektorite keskkonnakaitsekulutusi makromajanduslike näitajatega.

Arvepidamine annab infot järgmiste keskkonnakaitseteenuseid kirjeldavate näitajate kohta:

• osutatud keskkonnakaitseteenused. Eristatakse turutoodangut, turuvälist toodangut ja abitegevustoodangut;
• keskkonnakaitseteenuste vahetarbimine;
• keskkonnakaitseteenuste import ja eksport;
• keskkonnakaitseteenustele arvestatud käibemaks ja muud maksud, millest on lahutatud tootesubsiidiumid;
• keskkonnakaitseteenustele osutamiseks tehtud kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine, miinus realiseerimine seoses keskkonnakaitseteenuste tootmisega;
• keskkonnakaitseteenuste lõpptarbimine;
• keskkonnakaitsesiirded (saadud/makstud).

Andmed on esitatud keskkonnakaitse tegevusvaldkonna ning institutsionaalse sektori lõikes.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Kuni 2028. aastani avaldatakse andmeid EMTAKi 2008. aasta versiooni järgi.

Keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaator CEPA 2000 (KTL 2000).

Alates 2025. aastast avaldatakse andmed keskkonnaeesmärkide klassifikaatori (KEK) järgi.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine (makroandmed) hõlmab kõiki Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi institutsionaalseid sektoreid.

Arvepidamises on kaetud järgmised sektorid keskkonnakaitseteenuste tootjatena või tarbijatena:

• valitsemissektor (koos kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonidega (KTKTI)),
• mittefinantsettevõtted,
• kodumajapidamised,
• välismaailma keskkonnakaitseliste siirete andja või saajana.

Abitegevuse toodang – toetav tegevus, mida teostatakse ettevõttes selleks, et võimaldada kohaliku tegevusalaüksuse põhi- või kõrval tegevusalaga tegelemist. Keskkonnakaitseline abitegevus hõlmab selliseid kulusid, mis aitavad vältida, ennetada või vähendada ettevõtte tegevuse kahjuliku mõju keskkonnale.

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on kaitsta ja taastada looma- ja taimeliike, ökosüsteeme ja elupaiku, aga ka looduslikke ja poollooduslikke maastikke. Teatud maastikutüüpide, biotoopide, ökoloogiliste vööndite ja nendega seonduva (hekid, puude read looduslike koridoride taasloomiseks) säilitamine ja rajamine on selgelt seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.

Investeeringud keskkonnakaitsetegevusse (kapitali kogumahutus) – residendist keskkonnatootjate põhivara soetamine, miinus põhivara realiseerimine vaadeldava perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele (maaparandus). Põhivara on tootmisprotsessis toodanguna toodetud materiaalne või immateriaalne vara, mida on tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt üle ühe aasta kasutatud.

Jäätmekäitlus – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on ennetada jäätmete tekkimist ja vähendada nende kahjulikku keskkonnamõju. Siia kuuluvad jäätmete kogumise ja töötlemise meetmed, sealhulgas järelevalve- ja haldusmeetmed. Samuti kuuluvad siia ringlusse võtt ja kompostimine, madala radioaktiivsusega jäätmete kogumine ja töötlemine, tänavapuhastus ning prügivedu.

Kaitse müra ja vibratsiooni eest – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on tööstuses ja transpordis müra ja vibratsiooni vähendamine, selle seire ja järelevalve. Siia kuuluvad ka lähiümbruse ja avalike kohtade (ujula, kool jne) müra vähendamise tegevused (tantsusaalide helikindluse suurendamine jne).

Kaitse radiatsiooni eest – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada mis tahes allikast tuleva kiirguse negatiivseid tagajärgi. Siia kuulub suure radioaktiivsusega jäätmete (tavakäsitsemisel ja transpordil peab nende suure radionukliidide sisalduse tõttu rakendama kiirgusvarjestust) käitlemine, transport ja töötlemine.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootev ettevõte – mittefinantsettevõtete sektor koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega

Keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus – süstemaatiline loominguline tegevus, et suurendada teadmiste hulka ja kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks keskkonnakaitse valdkonnas. Sellesse rühma koondatakse kõik keskkonnakaitsele suunatud teadus- ja arendustöö tegevused ja kulutused: saasteallikate ja saasteainete keskkonda hajumise mehhanismide, samuti inimesi, liike ja biosfääri mõjutavate saasteainete identifitseerimis- ja analüüsimeetodid. Siia kuulub teadus- ja arendustöö igasuguse saaste vältimiseks ja kõrvaldamiseks, samuti saaste mõõtmis- ja analüüsivarustusele ning seadmetele suunatud teadus- ja arendustöö.

Keskkonnakaitsekulutused kokku – keskkonnatoodete tarbimise, keskkonnainvesteeringute ja antud keskkonnasiirete (arvestatud on tehingud, mis pole kajastatud tarbimises ja investeeringutes) summa, millest on lahutatud välismaailmalt saadud keskkonnasiirded

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine – mõõdab ühiskonna panust keskkonnakaitsesse. Annab infot, kui palju on majandusressursse kasutatud, et vältida, ennetada ja vähendada keskkonna saastatust. Annab ülevaate keskkonnakaitse toodangust, tarbimisest, investeeringutest, impordist ning siiretest.

Keskkonnakaitseteenuseid pakkuv ettevõte – ettevõte, kes osutab keskkonnakaitse tegevusalaga klassifitseeritavaid teenuseid

Keskkonnakaitseteenuste tarbimine – vaadeldaval perioodil ostetud keskkonnateenused ja keskkonnakaitselise tegevuse pakkumiseks tehtud investeeringud; eristatakse lõpptarbimist, vahetarbimist ja investeeringuid

Keskkonnakaitse tegevusala – keskkonnakaitse valdkond; eristatakse üheksat valdkonda: välisõhu ja kliima kaitse; reoveekäitlus; jäätmekäitlus; pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse; kaitse müra ja vibratsiooni eest; bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse; kaitse radiatsiooni eest; keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus; muu keskkonnakaitsetegevus

Keskkonnatoode – keskkonnakaubad ja -teenused, mis on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on vältida, vähendada ja kõrvaldada keskkonna saastatust ning vältida ja vähendada mis tahes muud keskkonnaseisundi halvenemist.

Kodumajapidamine – hõlmab isikuid või isikute gruppe, kes elavad koos ja kellel on ühised sissetulekud ning kes tarbivad teatud osa kaupu ja teenuseid kollektiivselt (peamiselt eluruum ja toit). Kodumajapidamiste hulgas on ka üksiktöötajad ja enda tarbeks tootjad.

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon (KTKTI) – kasumitaotluseta institutsioonid, mis teenindavad kodumajapidamisi ja mis ei ole turutootjad. Selliste institutsioonide peamised sissetulekuallikad on kodumajapidamiste (eraisikute) vabatahtlikud annetused (nii rahalised kui ka mitterahalised), riigi toetused, omanditulu ja juhuslik müük. Need kasumitaotluseta institutsioonid pakuvad kodumajapidamistele kaupu ja teenuseid tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega.

Muud keskkonnakaitse tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mis hõlmavad üldist keskkonnahaldust ja -juhtimist, koolitamist ja avalikku teavet. Siia kuuluvad ka mujal liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mida ei ole võimalik eristada teistes keskkonnategevusalade kategooriates.

Ostjahind – lõpptarbimise puhul on ostjahind ostja makstud hind. Vahetarbimise puhul on see hind, mis ei sisalda lisandväärtusmaksu (VAT – value added tax) või muid maha arvatavaid makse.

Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on ennetada neisse saasteainete imbumist, pinnase ja veekogude puhastamine, pinnase kaitse erosiooni ja muu füüsilise seisundi halvenemise ning sooldumise eest. Siia kuulub ka pinnase ja põhjavee saastumise seire ja järelevalve.

Resident – institutsionaalne üksus, millel on riigis majanduslikke huvisid. Majanduslik huvi tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga (nt seal asuvad tootmishooned ja maa). Riigi residentideks peetakse institutsionaalseid üksusi, kui nad osalevad riigi majandusterritooriumil majandustegevuses aasta või pikema aja jooksul.

Reovee käitlus – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vältida pinnavee saastumist, vähendades reovee sattumist maismaa pinnavette ja merevette. Siia kuulub reovee kogumine ja töötlemine, samuti seire- ja haldustegevus.

Siirded – maksed keskkonnakaitsetegevuse finantseerimise toetuseks

Turutoodang – toodang, mida müüakse turul majanduslikult oluliste hindadega või mida vähemalt kavatsetakse turul müüa

Turuväline toodang – kaubad ning individuaalsed ja kollektiivsed teenused, mida toodavad kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ja valitsemissektor ning mida nad pakuvad tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga teistele majandusüksustele või ühiskonnale kui tervikule

Valitsemissektor – kõik institutsionaalsed üksused, mis on põhitegevusala järgi mitteturutootjad ja mille toodangut saab jagada kollektiivseks ja individuaalseks tarbimiseks

Välismaailm – kõik mitteresidendist institutsionaalsed üksused, kes teevad tehinguid residendist üksustega või kellel on residendist üksustega muid majandussidemeid

Välisõhu ja kliima kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada saasteainete heitkogust välisõhku või kontsentratsiooni välisõhus ning kontrollida kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahjustavate ainete heitkoguseid

Keskkonnakaitseteenuste tootja;

keskkonnakaitseteenuste tarbija, finantseerija

Kõik keskkonnakaitseteenuste tootjad, tarbijad ja finantseerijad

Kogu Eesti

Pilootarvestused on tehtud 2010. aasta kohta, need ei ole võrreldavad hilisemate andmetega, kuna sisaldavad praeguseks vananenud metoodikaid.

Regulaarne arvepidamine toimub alates 2014. aastast. Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, st et 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2023. aastat.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Komisjoni määrus (EÜ) nr 251/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine) VIII lisa;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Keskkonnaagentuuriga on sõlmitud leping veeheite ja jäätmete füüsiliste andmete saamiseks; keskkonnainvesteeringute keskuse, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti, erametsakeskuse ning riigi tugiteenuste keskusega on sõlmitud leping keskkonnatoetuste andmete saamiseks.

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Keskkonnakaitse rahastamine.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve / Keskkonnakaitsekulutused tabelites

KK031: Keskkonnakaitse kogukulutused keskkonnakaitse tegevusala ja institutsionaalse sektori järgi ja

KK032: Riigi keskkonnakaitsekulutused.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 342 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Keskkonnakaitsekulutustega seotud statistikat leiab ka keskkonnakaitse rahastamise valdkonna lehelt.

Andmed on sisendiks statistikatööle 10106 „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“.

Iga aasta lõpus edastatakse EDAMISe kaudu Eurostatile selle töö andmed koos töö 10101 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine“ andmetega. Peale andmete edastatakse Eurostatile ka kvaliteediraport.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 14 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Environmental Expenditure Statistics – Industry Data Collection handbook, Eurostat (2005);

Environmental Expenditure Statistics. General Government and Specialised Producers data collection handbook, Eurostat (2007);

SERIEE Environmental Protection Expenditure Accounts – Compilation Guide, Eurostat (2002);

Environmental Protection Expenditure Accounts. Handbook, Eurostat (2017)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Iga aasta lõpus edastatakse Eurostatile kvaliteediraport.

Töös ei kasutata uuringupõhiseid lähteandmeid, mis tähendab, et küsimustikku kasutusel ei ole. Lähteandmetena kasutatakse administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmeid.

Registrite ja infosüsteemide keskuse äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed (kasutatakse tegevusaruannet ning peamisi majandusnäitajaid (müügitulu, kulud, investeeringud).

Keskkonnaagentuurilt saadakse jäätmete koguste ning reovee ja tarbevee koguste algandmed.

Transpordiametilt saadakse müratõkete ja kergliiklusteede ehituse investeeringute, samuti sõidukite arvu, vanuse ja tehnoülevaatuste koondandmed.

Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse keskkonnainvesteeringuid rahastavate projektide toetuste väljamaksete algandmed.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt saadakse keskkonnakaitsega seotud toetuste algandmed.

Riigimetsa majandamise keskuselt saadakse andmed metsade kaitse kulude kohta.

Erametsakeskusest saadakse metsakaitse toetuste andmed.

Arvepidamise jaoks kasutatakse statistikatööde 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 20001 „Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 22203 „Tööstustooted“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“, 40013 „Tööjõu-uuring“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 10101 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Arvestus algab vajalike andmete kogumisest ja uuendamisest. Seejärel andmeid agregeeritakse, kontrollitakse ja võrreldakse eelnevate perioodide andmetega ning viiakse kooskõlla rahvamajanduse arvepidamise reeglitega. Arvestuste tegemiseks kasutatakse ka automaatset arvestuslahendust, mis kogub andmeid administratiivandmeallikatest ning arvutab väljundi vajalikule kujule. Enne väljundi moodustamist töötatakse võimalikult detailsete andmetega, et tuvastada võimalikke vigu ja parandada kvaliteeti. Kui on kahtlusi, et sisendandmetes võib olla viga, võetakse ühendust vastava kontaktiga.

Koondväljundnäitajate arvutamiseks summeeritakse investeeringute, tootmise, kasutamise ja siirete andmed keskkonnakaitse tegevusvaldkonna ja institutsionaalse sektori tasemel. Eri andmeallikatest pärit üksikandmed agregeeritakse koondnäitajateks vastavalt kasutatavatele klassifikaatoritele.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste statistikatööde andmetel.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.