Tööelu-uuring

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Tea Vassiljeva
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	tea.vassiljeva [at] stat.ee
1.7. Telefon	53269091

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	27/03/2025
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	27/03/2025

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Ettevõtted ettevõtete rühma ning kollektiivlepingu olemasolu, ajutise/tähtajalise lepinguga töötajate olemasolu jm järgi. Tööandjate hinnang töötajate töö- ja pereelu ühildamise olulisuse kohta ettevõtte rühma jm järgi. Töötajad töötajate rühma ning tööga rahulolu, ettevõttes uute teadmiste ja oskuste omandamise võimalustega rahulolu jm järgi.
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Ei kasutata.
3.3. Sektorite kaetus	Uuringuga on kaetud äriettevõtted, mittetulundusasutused, riigi- ja omavalitsusasutused ning nende ettevõtete ja asutuste töötajad.
3.4. Mõisted ja määratlused	Ettevõte – ettevõtete alla kuuluvad äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused ning riigi ja kohalike omavalitsuste asutused. Kollektiivleping – vabatahtlik kokkulepe töötajate, töötajate ühingu või liidu ja tööandja, tööandjate ühingu või liidu vahel. Siia alla kuuluvad ka vabatahtlikud tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid reguleerivad kokkulepped töötajate ja riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Käsundusleping – leping, mille alusel üks isik (käsundisaaja) kohustub osutuma teisele isikule (käsundiandja) teenuseid ehk täitma käsundi, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. Osalise tööajaga töötamine – töötamine osalise tööpäeva või osalise töönädala või -kuuga. Üldjuhul on täistööaja norm 40 tundi nädalas. Osal ametialadel on täistööaja norm ka alla 40 tunni nädalas. Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus ja kalapüük. Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ning ehitus. Statistiline profiil – majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina alates 1994. aastast. Summeeritud tööaja arvestus – kasutatakse tavaliselt vahetustega töötavate inimeste puhul, kelle töönädala pikkus on muutuv. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestab tööandja, et pikema arvestusperioodi jooksul ei ületaks töötaja kogu töötatud tööaeg kokkulepitud tööajanormi või seadusega lubatud ja töötajaga kokkulepitud ületunnitöö mahtu. Sellise tööaja arvestamise korral võib töötaja teha pikki tööpäevi, kuid kuna järgmistel päevadel ta ei tööta või töötab vähem, siis tema kogu töötatud aeg kokkulepitud tööaega ei ületa. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms. Tööleping – töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning tagama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötajad ehk tööga hõivatud – isikud, kes töötavad ettevõtetes/asutustes ja saavad tehtud töö eest tasu kas palgatöötaja või ettevõtjana. Töötajate tervist edendav tegevus - siia alla kuulub ettevõtte/asutuse poolt pakutav või finantseeritav tervisesport, tervist parandavad protseduurid, vaktsineerimine, tervisekoolitus, terviseüritus. Alates 2021. aastast kuulub siia alla ka vaimset tervist toetavad tegevused. Töötamine päevasel, õhtusel ja öisel ajal – töötamine ajavahemikus 6.00–18.00, 18.00–22.00 ja 22.00–6.00. Töövõtuleping – kirjalik leping, mille alusel töötaja kohustub tegema mingil ajal kindla töö. Töövõtulepinguga isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Usaldusisik – ettevõtte/asutuse töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga. Vahetustega töö – regulaarne töökorraldus, kus ettevõte tegutseb väljaspool tavapärast tööaega (8.00–17.00). Vahetustega töö on selline organiseeritud töökorraldus, kus vahetuse alguses võetakse töö eelmiselt vahetuselt üle ja vahetuse lõpus antakse töö üle järgmisele vahetusele. Vahetustega töötamine toob kaasa töötamise varahommikul, öösel või nädalavahetustel ja puhkepäevad ei ühti mitte alati nädalavahetuse ja tavaliste puhkepäevadega. Kui töö algus- ja lõpukellaaeg on püsivad, näiteks püsivalt öövahetuses töötamine, siis see ei ole vahetustega töö.
3.5. Statistiline üksus	Ettevõte Ettevõtte töötaja
3.6. Statistiline üldkogum	Vähemalt viie töötajaga majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja nende ettevõtete töötajad FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest ning Maksu- ja Tolliametist ettevõtete töötajate nimekiri
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2009, 2015, 2021
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Inimesed – arv

Rahalised näitajad - euro

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Üle viie aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata.
10.2. Väljaanded	Ei avaldata.
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkondade „Sotsiaalelu / Tööelukvaliteet / Tööaeg“, „Sotsiaalelu / Tööelukvaliteet / Tööandjate ja töötajate rahulolu“, „Sotsiaalelu / Tööelukvaliteet / Töökorraldus“ ja „Sotsiaalelu / Tööelukvaliteet / Töötervishoid“ kõigis tabelites.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Eesti tööelu-uuring 2009, 2015. Metoodika
10.7. Kvaliteedidokumendid	Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis.

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Sotsiaalministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Andmed vastavad tellijate nõuetele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 2022. aastal.
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on riigisiseselt võrreldavad.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on võrreldavad 2009. ja 2015. aasta tööelu-uuringu andmetega.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Ei ole rakendatav.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

–

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv valimis on 1600 ettevõtet/asutust ja 8000 isikut. Ettevõtetest stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala, töötajate arvu ja juriidilise tüübi järgi. Töötajate küsitluse valimi aluseks on ettevõtete küsitluses osalenud ettevõtete/asutuste töötajad. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Maksu- ja Tolliametilt saadakse andmed töötajate arvu, soo, vanuse ja kodakondsuse kohta. Sotsiaalkindlustusametilt saadakse isikuandmed töövõime kaotuse ja puude raskusastme kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)” andmeid tulude, kulude, põhivara, tööjõukulu, palgakulu ja kolmanda sektori koolituskulude kohta.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Kuue aasta tagant
18.3. Andmete kogumine	Ettevõtete küsitlus viiakse läbi veebipõhiselt (CAWI – Computer Assisted Web Interviewing). Töötajate küsitlus viiakse kõigepealt läbi veebipõhiselt (CAWI). Seejärel küsitletakse kohapeal sülearvutiga (CATI – Telephone Assisted Personal Interviewing) neid töötajaid, kes veebiküsitluses ei vastanud (kuni 2015. aastani CAPI intervjuu (Computer Assisted Personal Interviewing)). 2007. aastal alustas Sotsiaalministeerium koostöös Statistikaametiga tööelu aspekte puudutava uuringu väljatöötamist. Esimene tööelu-uuringu küsitlus toimus 2009. aastal (TEU 2009), teine 2015. aastal (TEU 2015). 2009. aastal esitas ettevõtte/asutuse juht andmed elektroonilises keskkonnas eStat. Soovi korral võis ankeedi välja printida ja saata Statistikaametisse posti teel või faksiga. Töötajate küsitlus tehti külastusintervjuuna (silmast-silma-intervjuu). Ettevõtete küsitlus toimus 2009. aasta aprillist juunini, töötajate küsitlus sama aasta septembrist detsembrini. TEU 2009 ettevõtete uuringu valimis oli 1700 ettevõtet, neist 1332-lt (78%) saadi täidetud ankeet. Töötajate uuringu valimis oli 7463 inimest, neist 4609-lt (62%) saadi intervjuu. 2015. aastal oli nii ettevõtete kui ka töötajate küsitluse puhul võimalik täita küsimustikku veebis vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS) andmekogumissüsteemis. Töötajatega, kes küsimustikku veebis täita ei soovinud, tehti silmast-silma-intervjuu. Ettevõtete küsitlus toimus 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris, töötajate küsitlus märtsist juunini. TEU 2015 ettevõtete uuringu valimis oli 1600 ettevõtet, neist vastas 848 (53%). Töötajate uuringu valimis oli 8193 inimest, kellest vastas 4778 (58%). Esimeses etapis küsitleti ettevõtte/asutuse juhti või juhi asetäitjat, teises etapis osalesid ettevõtte/asutuse teised töötajad. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Tööelu-uuring. Ettevõtete küsitlus 2021. aasta“ ja „Tööelu-uuring 2021. Töötaja küsitlus“. Varasemad küsimustikud on „Tööelu-uuring. Ettevõtete küsitlus 2015. aasta“ ja „Tööelu-uuring. Töötaja küsitlus 2015. aasta“.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse või lingitakse registritest muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Tööelu-uuring (TEU) toimub kahes etapis, seetõttu leitakse ka kaalud mõlemas etapis: esmalt ettevõtetele/asutustele ja seejärel töötajatele. Kaalude arvutamine koosneb järgmistest sammudest: disainkaalude arvutamine, kao kompenseerimine, kalibreerimine. Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist. TEU 2009 ettevõtete/asutuste freim moodustati 2008. aasta novembris, kuid uuringu esimene etapp toimus 2009. aasta II kvartalis. Selleks et võtta arvesse alanud majanduskriisi põhjustatud kiireid muutusi tööturul, kalibreeriti ettevõtete/asutuste kaalud uuringu „Palk“ 2009. aasta I kvartali andmetega. 2015. aastal TEUs ettevõtete/asutuste kaalude arvutamisel kalibreerimist ei tehtud, kuna freim oli ajakohane. Et tagada TEU 2009 ja TEU 2015 andmete võrreldavus, korrigeeriti TEU 2009 ettevõtete/asutuste kaalud statistilise profiili 2009. aasta andmete põhjal. TEU 2009 töötajate kaalude kalibreerimiseks kasutati Eesti tööjõu-uuringu (ETU) 2009. aasta IV kvartali ja TEU 2015 puhul ETU 2015. aasta II kvartali andmeid. Et tagada TEU 2009 ja TEU 2015 töötajate andmete võrreldavus, on TEU 2009 töötajate kaalud korrigeeritud ettevõtete/asutuste korrigeeritud kaalude ja ETU 2009 IV kvartali täpsustatud andmete põhjal. Korrigeeritud kaaludega ümberarvutatud TEU 2009 andmed avaldati koos TEU 2015 andmetega 19. novembril 2015. Alates 2021. aastast kasutatakse andmete kokkupanemisel ka Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. Valimi laiendamisel üldkogumi kohta saadud andmed on kõik tegelike parameetrite hinnangud. Hinnanguid, mis põhinevad vähem kui 20 isikul või ettevõttel, ei ole avaldatud (tabelites tähistus „..“), sest need ei ole usaldusväärsed. Ümardamise tõttu ei võrdu arvude liitmise tulemus alati summaarse näitarvuga. Erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav.

19. Märkused

Alates 2021. aastast on andmetabelitel TKU41 ja TKU42 lisatud juurde vastusevariant "Kokkupuude vaimset tervist mõjutavate ohtudega".

Alates 2021. aastast on andmetabeli TKU61 andmeallikaks Maksu- ja Tolliameti töötamise register.